Infotehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Fail Adult-business-computers-256219.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Ronhjones kustutas selle Commonsist. Põhjus: Previously deleted file.
PResümee puudub
1. rida:
'''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' (ingl ''Information Technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni <ref name="definit" />. Infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimisel.
 
 
 
 
== Valdkonna määratlus ==
 
Inimkond on informatsiooni kasutamisega tegelenud juba üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Review`sReviews selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis: „Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT).“ <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Info" />
 
Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale:
# '''[[Arvutitehnika|Arvutitehnikaarvutitehnika/-tehnoloogia]]''' – programmeeritav, mitmete raalide kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed – toored faktid ja pildid - informatsiooniks, mida saame kasutada;
# '''[[Telekommunikatsioon|Kommunikatsioonitehnoloogiakommunikatsioonitehnoloogia]]'''(samuti nimega telekommunikatsiooni tehnoloogia) Koosnebkoosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagneetilistestelektromagnetilistest seadetestseadmetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada);
# '''[[Infoteadusinfoteadus]]''' – andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine.
 
Sageli on kombeks klassifitseerida infotehnoloogiat (IT) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alamvaldkonnana. Kuigi nad on seotud omavahel väga tihedalt, siis antud artiklis käsitletakse peamiselt infotehnoloogiaga seonduvaid aspekte ehk lähenemine on arvutite/arvutisüsteemide keskne.
# '''[[Arvutitehnika|Arvutitehnika/-tehnoloogia]]''' – programmeeritav, mitmete raalide kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed – toored faktid ja pildid -informatsiooniks mida saame kasutada
# '''[[Telekommunikatsioon|Kommunikatsioonitehnoloogia]]''' – (samuti nimega telekommunikatsiooni tehnoloogia) Koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagneetilistest seadetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada)
# '''[[Infoteadus]]''' – andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine
 
Sageli on kombeks klassifitseerida infotehnoloogiat (IT) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alamvaldkonnana. Kuigi nad on seotud omavahel väga tihedalt, siis antud artiklis käsitletakse peamiselt infotehnoloogiaga seonduvaid aspekte ehk lähenemine on arvutite/arvutisüsteemide keskne.
 
== Ajalugu ==
 
[[File:Von Neumann Architecture.svg|thumb|Von Neumanni arhitektruuri skeem|350x350px]]
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi: <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Von neum" /> <ref name="nuem" />
 
# '''Agraarajastu'''agraarajastu (3000. a eKr – 1450. a pKr)
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi: <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Von neum" /> <ref name="nuem" />
# mehaaniline ajastu (1450–1840)
 
# elektromehaaniline ajastu (1840–1940)
# '''Agraarajastu''' (3000. a eKr – 1450. a pKr)
# '''Mehaanilineelektrooniline ajastu''' (1450.1940– – 1840. a)
# '''Elektromehaaniline ajastu''' (1840. – 1940. a)
# '''Elektrooniline ajastu''' (1940. a - …)
 
=== Agraarajastu (3000. a eKr – 1450. a pKr) ===
 
Agraarajastul hakkasid inimesed esmakordselt üksteisega kirjalikult suhtlema kasutades sõnu. VarasemaltVarem kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi.
Esimesed selle laadsed varaseimad ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi Sumerite ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõuna poolsematel aladel). Teadaolevalt on Sumerid senimaani esimesed rahvad, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat. <ref name="Ajalugu1" />
 
36. rida ⟶ 30. rida:
 
Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Pastakad ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul endas küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järgi sündis alles peale esimeste kalkulaatorite kasutusevõttu ehk arvelaudade laialdasema leviku. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:RomanAbacusRecon.jpg|thumb|Koopia ühest varaseimast Rooma arvelduslauast]]
 
=== Mehaaniline ajastu (1450. a – 1840. a1450–1840) ===
 
[[File:IT leibnizmasin.png|thumb|Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist - Pascali masinast|vasakul]]
 
Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma.
Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitele tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin. Kõige suuremad probleemid mehhaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses.
Ajastu lõpuks asuti mehaanilisi komponente asendama üha rohkem elektrooniliste komponentidega. Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama.
Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehhaanilised olid väga kompleksedkomplekssed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest väga tänapäeva arvutitele. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT arvuti1.png|thumb|Joseph Marie Jacquard kangasteljed. Olles välimuselt väga robustne on antud seade tööpõhimõttelt tegelikult erakordselt sarnane tänapäevastele arvutitele.]]
 
=== Elektromehaaniline ajastu (1840. a – 1940. a1840–1940) ===
 
Kuigi 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul osati elektrit juba võrdlemisi hästi kasutada, siis raskused seisnesid paljuski:
1. Teatudteatud mehhaaniliste komponentide asendamises elektroonilistega;
2. Elektroonilisteelektrooniliste komponentide puudumises.
 
Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades. <ref name="Ajalugu1" />
61. rida ⟶ 52. rida:
 
Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele.
Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud varastel 19. sajandi aastatelalgul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835. a).
Telefonide ja raadio kasutamine nõudis veelgi paremat elektriimpulsside kasutamise oskust, sest vaja oli teada, kuidas muundada heli elektrilisteks impulssideks ja omakorda kuidas muundada elektrilisi impulsse heliks. <ref name="Ajalugu1" />
 
67. rida ⟶ 58. rida:
 
[[File:IT cenus.png|thumb|Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks|vasakul]]
 
Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine''). <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT perfo.png|thumb|Perfokaartidega töötajad]]
 
78. rida ⟶ 67. rida:
[[File:IT arvuti2.png|thumb|Howard Aiken, Harvardi ülikooli doktorant mässamas enda ehitatud Mark I arvutiga. Pildil sätitakse perfolinte rullidele]]
 
=== Elektrooniline ajastu (1940. a - …1940–…) ===
 
==== Esimesed katsetused ====
87. rida ⟶ 76. rida:
 
[[File:Arvuti2.png|thumb|Brittide Mark I (prototüüp)]]
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka ''the Electronic Discreet Variable Computer'' (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib sisseehtitatud mäluga. 1945. aastal ilmus John von Neumann aruanne ''„The Report on the EDVAC“'', kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet. See tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark I. Aasta peale seda ehitati selle üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark I oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama. <ref name="Ajalugu1" />
 
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka ''the Electronic Discreet Variable Computer'' (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib sisseehtitatud mäluga. 1945. aastal ilmus John von Neumann aruanne ''„The Report on the EDVAC“'', kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet. See tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark I. Aasta peale seda ehitati selle üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark I oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama. <ref name="Ajalugu1" />
 
==== Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik ====
 
Alates 1950ndatest peale sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng - järk-järgult hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakumtorud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet). <ref name="Ajalugu1" />
[[File:Arvuti3.png|thumb|Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega - transistoritega.transistoridega|vasakul]]
 
Maakera elanikkonna poolt tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja koopiamasinatestpaljundusmasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist.
[[File:Arvuti3.png|thumb|Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega - transistoritega.|vasakul]]
 
Maakera elanikkonna poolt tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja koopiamasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist.
1980. aastatest peale on odavate arvutite ja telekommunikatsioonisüsteemide areng teinud juurdepääsu informatsioonile veelgi kiiremaks. Suurem osa meie informatsioonist on salvestatud digitaalsel kujul arvutites või „hõljub pilvedes". <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="micros" />
 
== KaasaegneTänapäevane infotehnoloogia ==
 
 
== Kaasaegne infotehnoloogia ==
 
=== Andmete kogumine ===
124. rida ⟶ 109. rida:
== Kasutusvaldkonnad ja mõju ühiskonnas ==
 
Informatsiooni ajastulInformatsiooniajastul, nagu 21. sajandit kutsutakse, seisneb infotehnoloogia ehk tarkvara roll suuresti:
 
1. Kasutatava riistvara potentsiaali maksimeerimises ehk kuidas olemasolevat riistvara mingi ülesande täitmiseks kasutada
131. rida ⟶ 116. rida:
[[File:Arvuti4.png|thumb|Ülevaade kaasaegsest digiühiskonnast|300x300px]]
 
Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Rääkimata digitaalsete seadmete arvust, mis kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab ca viis korda kiiremini, kui inimeste arv. <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" /> <ref name="digi" />
 
Infotehnoloogia suurimat kasvu ei vea uute tarkvaraliste lahenduste loomine olemasoleva riistvara baasil kuivõrd digitaalsete seadmete juurdekasv. Teisisõnu infotehnoloogia kasv sõltub suuresti, kui kiiresti ja kui paljud seadmed elektrooniliseks muutuvad. Suurimat kasvu veab siin mõistagi tehnoloogiasektor, kuid ka meditsiin ja tööstussektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvas maailmas eelmine aasta umbes 5 % ning on ennustuste kohaselt on valdkond 2019. aastal 4,4 trillionitriljoni euro suurune. <ref name="majandus1" /> <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" /> <ref name="hbr" /> <ref name="econ" /> <ref name="eu" /> <ref name="comp" /> <ref name="deloitte" />
== Tulevikusuunad ja -trendid ==
 
171. rida ⟶ 156. rida:
<ref name = "tead4" >https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_data_storage</ref>
}}
 
</div>
 
 
[[Kategooria:Infotehnoloogia| ]]