Thomas Cranmer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
|||
14. rida:
Esialgu püüdis Henry VIII siiski veel saavutada nii paavsti kui ka keisri heakskiitu abielu tühistamisele. [[1530]]. aastal saatis kuningas Rooma paavsti veenma saatkonna, mida juhtis valitseja tulevase abikaasa ja armukese [[Anne Boleyn]]i isa [[Thomas Boleyn]], esimene Wiltshire'i krahv; selles saatkonna liige oli ka Cranmer, kes võeti paavst [[Clemens VII]] poolt viisakalt vastu, talle omistati ka Inglismaa suur[[pönitentsiaar]]i tiitel. Saatkonna tegevus jäi siiski mõjutuks, sest paavst sõltus liialt keiser Karl V-st.
Cranmer naasis Inglismaale 1530. aasta septembris ning sai peagi ülesandeks minna saadikuna keisri juurde. [[1531]]. aastal läkski Cranmer Saksamaale, kus ta lisaks keisrile kohtus ka mitmete protestantlike valitsejatega ning arutas ka Inglismaa kaubanduse soodustamist puudutavaid küsimusi. [[1532]]. aastal peatus Cranmer mõnda aega protestantlikus [[Nürnberg]]is, kus ta kohtas usureformaatori [[Andreas Osiander]]it, kes sai tema lähedaseks sõbraks. Tõenäoliselt kallutasid vestlused Osianderiga Cranmerit otsustavalt protestantluse poole. Samal aastal abiellus Cranmer hoolimata oma vaimulikuseisusest Osianderi naise
Keisri heakskiitu Henry VIII abielu tühistamiseks Cranmer aga ei saanud. 1532. aasta augustis suri Canterbury peapiiskop [[William Warham]] ja [[1. oktoober|1. oktoobril]] määras Henry VIII Cranmeri Canterbury peapiiskopiks, Inglismaa kõrgeimaks vaimulikuks. Tema määramise taga oli suures osas tõenäoliselt Anne Boleyni perekond, kes soovis sellega kindlustada kuninga abielu tühistamist ja uue sõlmimist. Seni vaid tagasihoidlikku kiriklikku karjääri teinud Cranmer ei soovinud esialgu ametikohta vastu võtta ja viivitas Inglismaale naasmisega. Kuid [[1533]]. aasta alguses oli tema peapiiskopiks nimetamisele saadud ka paavsti kinnitus (viimane ei soovinud pingelisi suhteid Inglismaaga veelgi negatiivsemaks muuta), misjärel Cranmer võttis ameti siiski vastu. Järgnevalt asus ta aktiivselt tegutsema kuninga abielu tühistamise nimel ja et Anne Boleyn oli jäänud rasedaks, oli sellega väga kiire. Sama aasta jaanuaris olid Henry ja Anne salaja abiellunud ning Cranmer sai sellest teada alles tagantjärele.
| |||