Erinevus lehekülje "Aktiinifilamendid" redaktsioonide vahel

P
Substraat (biokeemia)
P (Substraat (biokeemia))
P (Substraat (biokeemia))
Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad omakorda olla organiseeritud väga erineval moel. Nad võivad olla:
*paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku [[mikrohatud|mikrohattusid]] ja [[filopood]]e. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, (10–20 nm) kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud [[fimbriin]], [[villiin]] ja [[a-aktiniin]].
*kontraktiilsete struktuuridena, näiteks [[stressi fiibrid|stressi fiibrites]] ja [[aktiini rõngas]]. Stressi fiibrid on iseloomulikud rakkudele, mis kinnituvad [[substraat (biokeemia)|substraadile]]. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab [[mitoos]]), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub [[tsütokinees]]i ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk [[müosiin]].
*geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele, põhjustades sellega kolmemõõtmelise võrgustiku tekke, on [[filamiin]].
 
76 048

muudatust