Infotehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lõppver
Lõppver2
11. rida:
Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale:
 
# '''[[Arvutitehnika|Arvutitehnika/-tehnoloogia]]''' – programmeeritav, mitmete raalide kasutamine andmete kogumiseks, talletamiseks ja edastamiseks. Muudab andmed – toored faktid ja pildid -informatsiooniks mida saame kasutada
# '''[[Telekommunikatsioon|Kommunikatsioonitehnoloogia]]''' – (samuti nimega telekommunikatsiooni tehnoloogia) Koosneb seadetest ja süsteemidest (elektromagneetilistest seadetest, optilistest fiibritest) ehk kõigest, mis on mõeldud info edastamiseks teatud vahemaade taha. Siinkohal on mõistlik käsitelda ka interneti mõju (mille kaudu saab samuti infot vahetada ja talletada)
# '''[[Infoteadus]]''' – andmete muutmine informatsiooniks ehk organiseeritud, analüüsitud ja parandatud ja andmete esitamine
 
Sageli on kombeks klassifitseerida infotehnoloogiat (IT) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alamvaldkonnana. Kuigi nad on seotud omavahel väga tihedalt, siis antud artiklis käsitletakse peamiselt infotehnoloogiaga seonduvaid aspekte ehk lähenemine on arvutite/arvutisüsteemide keskne.
19. rida:
== Ajalugu ==
 
[[File:Von Neumann Architecture.svg|thumb|Von Neumanni arhitektruuri skeem.|350x350px]]
 
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi: <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Von neum" /> <ref name="nuem" />
67. rida:
==== Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine ====
 
[[File:IT cenus.png|thumb|Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks.|vasakul]]
 
Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine''). <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT perfo.png|thumb|Perfokaartidega töötajad.]]
 
==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ====
77. rida:
Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööphimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT arvuti2.png|thumb|Howard Aiken, Harvardi ülikooli doktorant mässamas enda ehitatud Mark I arvutiga. Pildil sätitakse perfolinte rullidele.]]
 
=== Elektrooniline ajastu (1940. a - …) ===
87. rida:
Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud ''the'' ''Electronic Numerical Integrator and Computer'' (ENIAC). ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui kõik varasemad elektromehaanilised arvutid. Tema kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid masinal jooksutatud programme enam käitama. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:Arvuti2.png|thumb|Brittide Mark I (prototüüp).]]
 
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka ''the Electronic Discreet Variable Computer'' (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib sisseehtitatud mäluga. 1945. aastal ilmus John von Neumann aruanne ''„The Report on the EDVAC“'', kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet. See tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark I. Aasta peale seda ehitati selle üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark I oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid, mis olid valmis ka erasektori vajadusi rahuldama. <ref name="Ajalugu1" />
130. rida:
2. Protsesside digitaalsemaks muutmises ehk kuidas leida mõnele esemele, protsessile tarkvaraline lahendus
 
[[File:Arvuti4.png|thumb|Ülevaade kaasaegsest digiühiskonnast.|300x300px]]
 
Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Rääkimata digitaalsete seadmete arvust, mis kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab ca viis korda kiiremini, kui inimeste arv. <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" /> <ref name="digi" />