Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
'''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' (ingl ''Information Technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni <ref name="definit" />. Kaasaegne infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimiseks. [1]
 
[[File:Adult-business-computers-256219.jpg|thumb|IT kontor|500x500px]]
== Valdkonna määratlus ==
 
Inimkond on informatsiooni kasutamisega tegelenud juba üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Review`s selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis: „Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT).“ <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Info" />
 
Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale:
[[File:Von Neumann Architecture.svg|thumb|Von Neumanni arhitektruuri skeem.|350x350px]]
 
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi: <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Von neum" />
 
# '''Agraarajastu''' (3000. a eKr – 1450. a pKr)
 
Agraarajastul hakkasid inimesed esmakordselt üksteisega kirjalikult suhtlema kasutades sõnu. Varasemalt kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi.
Esimesed selle laadsed varaseimad ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi Sumerite ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõuna poolsematel aladel). Teadaolevalt on Sumerid senimaani esimesed rahvad, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat. <ref name="Ajalugu1" />
 
Usutavasti mõningate kontaktide olemasolu tõttu sumerite rahvaga hakkasid ka foiniiklased vahetult enne Sumerite ühiskonna lagunemist tegelema oma kirjatehnika arendamisega. Foiniiklased küll lõid tänapäevase tähestiku eelkäia ehk kasutasid kirjatehnika õpetamiseks sümboleid, mitte sõnu, nagu Sumerid.
Tänu foiniiklastele, kes suuremalt jaolt on ajaloos tuntud, kui meresõitjatest rahvas, levis kirjatehnika kiirelt samuti nende Vahemere ääres olevate kaubanduspartneriteni. Foiniikia tähestiku hakkasid laialdaselt kasutama paljud rahvad kaasaarvatud vanad kreeklased, kelle mõjul jõudis see omakorda roomlasteni. Roomlased kujundasid tähestikust mõne aja pärast välja oma versiooni, andes foiniikia tähestikus olevatele sümbolitele ladinapärased tähendused ja nimetused. Sedasi panid roomlased aluse kaasaegsele ladina tähestikule. <ref name="Ajalugu1" /> <ref name="Ajalugu2" />
 
Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Pastakad ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul endas küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järgi sündis alles peale esimeste kalkulaatorite kasutusevõttu ehk arvelaudade laialdasema leviku. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:RomanAbacusRecon.jpg|thumb|Koopia ühest varaseimast Rooma arvelduslauast]]
Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitele tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin. Kõige suuremad probleemid mehhaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses.
Ajastu lõpuks asuti mehaanilisi komponente asendama üha rohkem elektrooniliste komponentidega. Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama.
Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehhaanilised olid väga kompleksed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest väga tänapäeva arvutitele. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT arvuti1.png|thumb|Joseph Marie Jacquard kangasteljed. Olles välimuselt väga robustne on antud seade tööpõhimõttelt tegelikult erakordselt sarnane tänapäevastele arvutitele.]]
2. Elektrooniliste komponentide puudumises
 
Selle ajastu üheks tunnuseks on kiire infotehnoloogia areng eri sektorites ja suundades. <ref name="Ajalugu1" />
 
==== Telekommunikatsioon ====
 
Industriaalajastu algusega 18. sajandil sai alguse ka erinevate kommunikatsioonivahendite kasutamine. Telekommunikatsioonivahendite esile tõusuga tekkis ka vajadus parema informatsiooni haldamise ja edastamise süsteemide järele.
Telegraafiga, mida võib pidada esimeseks kommunikatsioonivahendite buumi eestvedajaks, (leiutatud varastel 19.sajandi aastatel) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835. a).
Telefonide ja raadio kasutamine nõudis veelgi paremat elektriimpulsside kasutamise oskust, sest vaja oli teada, kuidas muundada heli elektrilisteks impulssideks ja omakorda kuidas muundada elektrilisi impulsse heliks. <ref name="Ajalugu1" />
 
==== Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine ====
[[File:IT cenus.png|thumb|Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks.|vasakul]]
 
Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine''). <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT perfo.png|thumb|Perfokaartidega töötajad.]]
==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ====
 
Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööphimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:IT arvuti2.png|thumb|Howard Aiken, Harvardi ülikooli doktorant mässamas enda ehitatud Mark I arvutiga. Pildil sätitakse perfolinte rullidele.]]
==== Esimesed katsetused ====
 
Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba varastel 40ndatel. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus – nad võtsid terve ruumi enda alla. <ref name="Ajalugu1" />
 
Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud ENIAC`i. ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui varasemad elektromehaanilised arvutid. ENIAC`i kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid masinal jooksutatud programme enam käitama. <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:Arvuti2.png|thumb|Brittide Mark I (prototüüp).]]
 
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka the Electronic Discreet Variable Computer (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib mäluga. 1945. aastal John von Neumann raport „The Report on the EDVAC“, kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite tööpõhimõtte arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark I. Aasta peale seda ehitati üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark I oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid. <ref name="Ajalugu1" />
 
==== Digitaalsete arvutussüsteemide võidukäik ====
 
Alates 1950ndatest peale sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng - järk-järguliselt hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakum torud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet). <ref name="Ajalugu1" />
 
[[File:Arvuti3.png|thumb|Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega - transistoritega.|vasakul]]
 
Maakera elanikkonna poolt tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja koopiamasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist.
1980. aastatest peale on odavate arvutite ja telekommunikatsioonisüsteemide areng teinud juurdepääsu informatsioonile veelgi kiiremaks. Suurem osa meie informatsioonist on salvestatud digitaalsel kujul arvutites või "pilvedes". <ref name="Ajalugu1" />
 
 
=== Andmete kogumine ===
 
Tänapäeval on võimalik andmeid koguda kõikidelt seadmetelt, millele on olemas enda mälu või internetiühendus andmete saatmiseks andmete kogumispunkti. Välised andmekandjad, internet on muutnud andmete kogumise väga kiireks ning iga päev kogutakse üha rohkem andmeid ümbritseva keskkonna ja meie endi kohta. Olgu selleks videokaamerad tänavatel või digitaalse uuenduskuuri läbinud külmkapp kodus. <ref name="tead3" />
 
=== Andmete salvestamine ===
Andmete salvestamise seaded olenevad salvestatava mälu hulgast. Tüüpiliselt kasutavad seadmed väiksemate andmemahtude talletamiseks endale kaasaantud mäluseadmeid, olgu selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne).
 
Andmete organiseeritud viisil salvestamiseks ehk informatsiooni saamiseks (teisisõnu korrastatud, kasulike andmete saamiseks) kasutatakse andmebaasiprogramme. Andmebaaside ülesehitus ja tüübid sõltuvad talletatavate andmete liigist ja vajadusest. Näiteks raamatukogu võib omada andmebaasi, kus on kirja pandud iga raamatu pealkiri, autor ja väljaandmise kuupäev ning sellest tavaliselt neile ka piisab. Üksikasjalikum andmebaas näiteks mõne luureagentuuri poolt võimaldaks aga näha, kui sagedasti mingit raamatut välja laenutatakse ning sedasi teha kaudseid järeldusi mõne inimese intelligentsuse kohta. Erasektor kasutab andmebaase näiteks oma klientide ja kontaktide nimekirjade korraldamiseks. <ref name="tead4" />
 
Andmete hoidmine andmebaasides aitab kõikidel organisatsioonidel efektiivsemalt tegutseda.
=== Andmete töötlemine ===
 
Kaasaegne andmete töötlemise efektiivsus sõltub suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlam ja sujuvam arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa masina arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda - enne salvestamist ja tihtipeale peale salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid. <ref name="tead3" />
 
=== Andmete edastamine ===
 
Levinuimaks viisiks, kuidas tänapäeval andmeid edastada on kasutades internetti. Internet on võrgu eriliik. Selle areng algas 1960. aastatel, kui USA valitsus rajas võrgu nimega ARPANET. Eelmainitud võrk oli konstrueeritud vastupidavaks tuumarünnakule, olles võimeline infot edastama isegi siis, kui osa võrgust oleks hävinud plahvatuse tõttu. 1970. ja 1980. aastatel suurenes pidevalt internetiga ühinevate ülikoolide ja ettevõtete arv. Algselt polnud internet aga kommertsiaalne vahend, sest tema funktsionaalsus oli võrdlemisi piiratud. Pärast 1989. aastat, kui alustas World Wide Web (ehk WWW), on ligipääs internetile märgatavalt kasvanud. Miljardid inimesed üle maailma on nüüd interneti kasutajad. Kasutajad saavad informatsioonile ligi ühendades oma masinad ja seadmed internetivõrku. Võrk võib parasjagu teenindada üht seadet, tuba, tervet hoonet või kindlat maa-ala ning sedasi tagada andmete suuremat turvalisust ja kiirust. <ref name="tead1" /> <ref name="tead2" />
 
== Kasutusvaldkonnad ja mõju ühiskonnas ==
[[File:Arvuti4.png|thumb|Ülevaade kaasaegsest digiühiskonnast.|300x300px]]
 
Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Rääkimata digitaalsete seadmete arvust, mis kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab ca viis korda kiiremini, kui inimeste arv. <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" />
 
 
 
Infotehnoloogia suurimat kasvu ei vea uute tarkvaraliste lahenduste loomine olemasoleva riistvara baasil kuivõrd digitaalsete seadmete juurdekasv. Teisisõnu infotehnoloogia kasv sõltub suuresti, kui kiiresti ja kui paljud seadmed elektrooniliseks muutuvad. Suurimat kasvu veab siin mõistagi tehnoloogiasektor, kuid ka meditsiin ja tööstussektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvas maailmas eelmine aasta umbes 5 % ning on ennustuste kohaselt on valdkond 2019. aastal 4,4 trillioni euro suurune. <ref name="majandus1" /> <ref name="majandus2" /> <ref name="teh1" /> <ref name="teh2" />
 
 
=== Fotoonika ===
 
Fotoonika on kaasaegne kiirelt arenev teadusharu, mis ühendab omavahel optika ja tehnoloogia. Fotoonika seisneb valguse väikseimate osakeste ära kasutamises, täpselt sama moodi, nagu elektroonika seisneb elektronide ära kasutamises. Kaasaegse elektroonika üks suurimatest muredest on korraliku jahutuse vajadus arvutusvõimsuse kasvades. Kasutades footoneid infokandjatena ei tekiks nii palju soojust, sest arvutikomponendid ei kuumeneks ligilähedaseltki nii palju. Lisaks sellele kasvaksid andmeedastuskiirused ja väheneksid edastusprobleemid (andmeedastust oleks raskem segada, kui kasutatakse optilisi kiude). Järgmise põlvkonna mikrokiibid kasutavad valgust üha rohkem informatsiooni liigutamisel. <ref name="footon1" />
 
==Vaata ka==
<div style="height:20em; overflow:auto; border: 1px solid #F5F5F5">
 
<ref name="Ajalugu1">https://tcf.ua.edu/AZ/ITHistoryOutline.htm</ref>
<ref name= "Ajalugu2">http://entsyklopeedia.ee/artikkel/foiniikia3</ref>
<ref name= "Von neum" >https://www.computerscience.gcse.guru/theory/von-neumann-architecture</ref>
<ref name= "Info">https://en.wikipedia.org/wiki/Information_technology</ref>
<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Von_Neumanni_arhitektuur</ref>
<ref>https://hbr.org/2016/04/a-chart-that-shows-which-industries-are-the-most-digital-and-why</ref>
<ref name = "teh1" >https://www.independent.co.uk/life-style/gadgets-and-tech/news/there-are-officially-more-mobile-devices-than-people-in-the-world-9780518.html</ref>
<ref name = "majandus1" >https://ec.europa.eu/jrc/en/predict/ict-sector-analysis-2017</ref>
<ref>http://www.eulerhermes.com/economic-research/sector-risks/Global-Information-Communication-Technologies-Report/Pages/default.aspx</ref>
<ref name = "tead1" >https://www.computerworld.com/article/2502348/it-management/it-jobs-will-grow-22--through-2020--says-u-s-.html</ref>
<ref name = "teh2" >https://getarealdegree.com/how-is-information-technology-used-in-different-industries/</ref>
<ref>https://wearesocial.com/blog/2018/01/global-digital-report-2018</ref>
<ref name = "majandus2" >https://ec.europa.eu/europeaid/sectors/infrastructure/information-and-communication-technology_en</ref>
<ref>https://europa.eu/european-union/topics/digital-economy-society_en</ref>
<ref>https://www.comptia.org/resources/it-industry-trends-analysis</ref>
<ref name = "footon1" >http://novaator.ee/ET/tehnika/fotoonika_aabits/</ref>
<ref>https://www2.deloitte.com/us/en/pages/technology-media-and-telecommunications/articles/technology-industry-outlook.html</ref>
<ref name = "definit" >http://www.oxfordreference.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100003879</ref>
<ref>http://www.microsoft.com/mscorp/museum/home.asp</ref>
<ref name = "tead2" >https://en.wikipedia.org/wiki/Internet</ref>
 
<ref name = "tead3" >https://en.wikipedia.org/wiki/Software</ref>
<ref name = "tead4" >https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_data_storage</ref>
</div>
 
31

muudatust