Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 902 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
'''Infotehnoloogia''' ehk '''IT''' (ingl ''Information Technology'') on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni. Kaasaegne infotehnoloogia seisneb tarkvara kasutamises riistvaralise tegevuse juhtimiseks.
 
[[File:Adult-business-computers-256219.jpg|thumb|IT tuvustav pilt|400x400pxkontor]]
 
 
== Valdkonna määratlus ==
 
Inimkond on informatsiooni kasutamisega tegelenud juba üle 5000 aasta. Tänapäeva mõistes infotehnoloogia sai oma tähenduse aga alles eelmise sajandi keskpaigas, 1958. aastal. Harvard Business Review`s selle üles täheldanud autorid Harold J. Leavitt ja Thomas L. Whisler kirjutasid oma artiklis: „uus„Uus tehnoloogia ei oma veel laialdaselt kasutatavat nimetust. Me nimetame selle infotehnoloogiaks (IT).“
 
Infotehnoloogia kui interdistsiplinaarne valdkond tugineb kolmele sambale:
== Ajalugu ==
 
[[File:Von Neumann Architecture.svg|thumb|Von Neumann architecture scheme]]
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril (pilt selle kohta). Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks (sisend), töötlemiseks (protsessor), talletamiseks (mälu) ja edastamiseks (väljund) eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi:
 
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril (pilt selle kohta). Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks (sisend), töötlemiseks (protsessor), talletamiseks (mälu) ja edastamiseks (väljund) eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 eri perioodi:
 
# '''Agraarajastu''' (3000. a eKr – 1450. a pKr)
 
Kirjatehnika areng tõi endaga kaasa ka kirja ülestähendamise ja kogumise arengu. Pastakad ja paberid muutusid kiiresti lahutamatuks osaks ühiskonna infokogumiseses. Agraarajastu kirjatehnika ei hõlmanud algul endas küll muudatusi vanaaegses nummerdamissüsteemis, mis toimis rajooniti väga erineva põhimõtte järgi. Vajadus selle järgi sündis alles peale esimeste kalkulaatorite kasutusevõttu ehk arvelaudade laialdasema leviku.
 
[[File:RomanAbacusRecon.jpg|right|thumb|Koopia [[Roman abacus]]]]
 
=== Mehaaniline ajastu (1450. a – 1840. a) ===
 
[[File:IT leibnizmasin.png|thumb|Joonis ühest esimesest mehaanilisest arvutist - Pascali masinast.]]
 
Infotehnoloogia mehaaniline ajastu algas nn esimese informatsiooni plahvatusega. Johann Gutenberg, saksa leiutaja ja trükkal, tutvustas 15. sajandi keskpaigas printimistehnoloogiat, mis võimaldas pabermaterjalidest hakata massiliselt koopiaid tootma.
Umbes sellel ajal arenesid välja ka esimesed mehaanilised arvutid ja sellega seonduvad ametid. Algselt nimetati inimesi, kes tegelesid numbritega lihtsalt arvutiteks. Esimesed analoogarvutitele tööpõhimõttelt sarnanevad esemed olid väga lihtsa ehitusega, näiteks nihikud ja joonlaua slaiderid. Pärast 17. sajandi algusaastaid hakkasid ilmuma aga analoogarvutite kompleksemad versioonid – esimesed täismehaanilised kalkulaatorid, mis teostasid vastavalt programmile või konfiguratsioonile etteantud tehteid või ülesandeid. Tuntuimad neist Pascali ja Leibnizi masinad, samuti Charles Babbage diferentsiaal masin (kes teatavasti oli Ada Lovelace, esimese programmeerija, isa). Kõige suuremad probleemid mehhaaniliste arvutitega seisnesid nende robustsuses, kiiresti kuluvuses, väikses kiiruses ja väheste operatsioonide võimekuses.
Ajastu lõpuks asuti mehaanilisi komponente asendama üha rohkem elektrooniliste komponentidega. Ajapikku arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama.
Samuti eri diferentsiaalsed ja analüütilised masinad, mis mehhaanilised olid väga kompleksed ja sarnanesid tööpõhimõtte poolest väga tänapäeva arvutitele. Arenes välja binaarloogika, mida hakati programmide käitamisel laialdaselt kasutama.
 
[[File:IT arvuti1.png|thumb|Joseph Marie Jacquard kangasteljed. Olles välimuselt väga robustne on antud seade tööpõhimõttelt tegelikult erakordselt sarnane tänapäevastele arvutitele.]]
 
=== Elektromehaaniline ajastu (1840. a – 1940. a) ===
 
==== Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine ====
 
[[File:IT cenus.png|thumb|Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks.]]
 
Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati ''Census Machine'').
 
[[File:IT perfo.png|thumb|Perfokaartidega töötajad.]]
 
==== Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid ====
 
Esimesed kaasaegsedelektroonilised arvutid, nagu Mark 1 või ColossusENIAC omasid tööphimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu kaasaegsednüüdisaegsed arvutidki.
 
[[File:IT arvuti2.png|thumb|Howard Aiken, Harvardi ülikooli doktorant mässamas enda ehitatud Mark I arvutiga. Pildil sätitakse perfolinte rullidele.]]
 
=== Elektrooniline ajastu (1940. a - …) ===
 
Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud ENIAC`i. ENIAC oli mõeldud militaarotstarbelisteks rakendusteks, nagu suurtükiväe kaudtule koordinaattabelite arvutamine, aga oli programmeeritav täitma ükskõik millist funktsiooni. ENIAC oli ühe magnituudi kordselt kiirem, kui varasemad elektromehaanilised arvutid. ENIAC`i kõige suuremaks puuduseks oli mälu puudumine ehk ta polnud võimeline varasemaid masinal jooksutatud programme enam käitama.
 
[[File:Arvuti2.png|thumb|Brittide Mark I (prototüüp).]]
 
Paralleelselt ENIAC tegemisega käis töö ka the Electronic Discreet Variable Computer (EDVAC) ehitamisega. EDVAC pidi olema esimene arvuti maailmas, mis opereerib mäluga. 1945. aastal John von Neumann raport „The Report on the EDVAC“, kus ta kirjeldas kiiresti töötava, automatiseeritud, digitaalse süsteemi tööpõhimõtet tekitas üle maailmset vastukaja ja pani aluse kaasaegsete arvutite tööpõhimõtte arhitektuurile. Britid kasutasid rapordis olevat infot ära ning suutsid esimestena 1948. aastal valmis teha oma enda arvuti Mark 1. Aasta peale seda ehitati üldkasutatav versioon USA-s valmis (Mark 1 oli vaid prototüüp). Järgnevad aastad töid turule juba arvutite kommertsiaalsed versioonid.
 
Alates 1950ndatest peale sai alguse väga kiire infotehnoloogia ja arvutite areng - järk-järguliselt hakati üha rohkem komponente välja vahetama paremate vastu (nt vaakum torud transistoride vastu), arvutid muutusid kommertsiaalsemaks, tekkisid esimesed tänapäeva infotehnoloogia tööriistad (programmeerimiskeeled, andmebaasid, operatsioonisüsteeemid, internet).
 
[[File:Arvuti3.png|thumb|Eestvaade mõningatele vaakumtorudele, mida ENIAC kasutas. Hiljem asendati need tunduvalt töökindlamate ja väiksemate komponentidega - transistoritega.]]
 
Maakera elanikkonna poolt tekitatud ja kasutatud informatsiooni hulk kasvab tohutul kiirusel kogu aeg. Alates kirjutus- ja koopiamasinatest kuni arvutivõrkudeni ja andmebaasideni on kõik need seadmed aidanud tõhustada informatsiooni salvestamise protsesse ja teistele täpsel kujul edastamist.
 
1. Kasutatava riistvara potentsiaali maksimeerimises ehk kuidas olemasolevat riistvara mingi ülesande täitmiseks kasutada
2. Protsesside digitaalsemaks muutmises ehk näiteks kuidas leida mõnele esemele tarkvaraline lisafunktsioon, misprotsessile oleks kasulik või kuidas paberimajandusttarkvaraline vähendadalahendus
 
Maailm on muutumas iga päevaga digitaalsemaks. 2018. aasta algul ületas ülemaailmsete internetikasutajate arv 4 miljardi piiri. Rääkimata digitaalsete seadmete arvust, mis kasvab iga päevaga: näiteks telefonide arv ületas inimeste arvu juba 2014. aastal ning nende arv kasvab ca viis korda kiiremini, kui inimeste arv.
 
[[File:Arvuti4.png|thumb|Ülevaade kaasaegsest digiühiskonnast.]]
 
MaailmInfotehnoloogia onsuurimat muutumaskasvu igaei päevagavea digitaalsemaks.uute 2018.tarkvaraliste aastallahenduste ületasloomine ülemaailmseteolemasoleva internetikasutajateriistvara arvbaasil 4 miljardi piiri. Rääkimatakuivõrd digitaalsete seadmete arvust,juurdekasv. misTeisisõnu kasvabinfotehnoloogia igakasv päevaga:sõltub näitekssuuresti, telefonidekui arvkiiresti ületasja inimestekui arvupaljud jubaseadmed 2014elektrooniliseks muutuvad. aastalSuurimat ningkasvu nendeveab arvsiin kasvabmõistagi catehnoloogiasektor, viiskuid kordaka kiiremini,meditsiin kui inimesteja arvtööstussektor. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvas maailmas eelmine aasta umbes 5 % ning on ennustuste kohaselt on valdkond 2019. aastal 4,4 trillioni euro suurune.
Infotehnoloogia suurimat kasvu ei vea uute tarkvaraliste lahenduste loomine olemasoleva riistvara baasil kuivõrd digitaalsete asjade juurdekasv. Teisisõnu infotehnoloogia kasv sõltub suuresti, kui kiiresti ja kui paljud seadmed elektrooniliseks muutuvad. Suurimat kasvu veab siin mõistagi tehnoloogiasektor, kuid ka meditsiin ja tööstussektor.
 
 
31

muudatust