Iisak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
14. rida:
Mõne aasta pärast oli Iisak sunnitud kolima Gerarisse, kuna maal oli näljahäda.
 
Iisakist sai aja jooksul väga rikas mees ning tema kari aina kasvas. Peagi hakkasid Geraris elavad [[vilistid]] Iisakit kadestama. Nad täitsid kõik kaevud, milledmille Iisaki teenrid olid kaevanud. Iisak kaevas uued kaevud veidi eemal, aga teda ahistati edasi ning sooviti, et ta maalt lahkuks. Lõpuks Iisak koliski tagasi Beer-Sebasse. Seal ilmutas ennast talle Jumal ning uuendas lepingut ning õnnistas teda. Ka Gerari kuningas [[Abimelek]] külastas Iisakit, et temaga liitu moodustada.
 
Iisak elas väga vanaks (137 aastaseks) ning jäi täiesti pimedaks. Vanas eas kutsus ta enese juurde Eesavi, oma vanima poja, ning käskis tal küttida natuke liha ning valmistada sellest mõni maitsev roog, et Iisak saaks oma poega enne surma veel õnnistada. Aga kui Eesav oli jahil, valmistas Jaakob ise talle toidu ning esitles ennast oma pimedale isale Eesavina, pettes nii enesele isa õnnistuse, mis tegi Jaakobist Iisaki peamise pärija. Iisak elas veel natuke aega pärast seda ning saatis Jaakobi [[Mesopotaamia]]sse, et too saaks võtta naise oma rahva seast. Siis {{kas|millalgi}} ta suri.