Võrtsjärve Limnoloogiakeskus: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
 
 
== Ajalugu ==
[[1950. aastad|1950ndatel aastatel]], kui moodustati ZBI ([[Zooloogia ja Botaanika Instituut]]), algasid komplekssed veekogude uuringud Eestis. Võrtsjärve suurust arvestades ei olnud kompleksseid uurimistöid võimalik lühiajaliste tööde käigus läbi viia ning [[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]]el, kes oli ka tulevase Limnoloogiajaama esimene juhataja, tekkis mõte ehitada Võrtsjärve äärde välibaas. Jaama esimeseks hooneks sai lagunenud Petseri talu, mis [[14. september|14. septembril]] [[1954]] Rannu külanõukogu ja ZBI sõlmitud leppe kohaselt anti ZBI-le välitööde jaoks kasutada. Petseri talu, kus puudusid elekter ja veesüsteem ning kus samuti ei saanud seal läbi viia eksperimentaalseid tegevusi, ei rahuldanud teadlaste vajadusi. Hiljem töötas Petseri talu hoones palju aastaid kohalik [[kauplus]].
 
Aastal [[1958]] otsustas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] ehitada olemasolevast välibaasist umbes 1 km põhja poole Limnoloogiajaama. Aasta hiljem algasid ehitustööd ning [[1961]]. aastal valmis esimene 4-korteriline elumajaelamu, [[1962]] teine elumajaelamu. [[6. mai]]l [[1961]] avati Limnoloogiajaama peahoone nurgakivi tahvel. Jaama projekteeris [[Harri Kingo (arhitekt)|Harri Kingo]]{{lisa viide}} ning lõplikult sai see valmis [[1962]]. aasta lõpus. Hiljem ehitati veel 8-korteriline elumajaelamu ja teadusuuringuteks hädavajalikud akvaariumipaviljon, katsebasseinid ja sadamarajatised.
 
Limnoloogiajaama kõrgperiood elanike ja töötajate arvu poolest (üle 80 inimese) jäi [[1980. aastad|1980. aastate]] keskpaika, mil juhatajaks oli [[Henn Haberman]].
137 856

muudatust