Saverio Mercadante: erinevus redaktsioonide vahel

'''Giuseppe Saverio Raffaele Mercadante''' ([[17. september]] [[1795]] [[Altamura]] – [[17. detsember]] [[1870]] [[Napoli]]) oli itaalia ''[[bel canto]]'' koolkonna väljapaistev [[helilooja]]. AbieluväliseTema sohilapsenakui poleabieluvälise temalapse täpne sünniaeg pole teada, milleksselleks on märgitud ristimise kuupäev. Ta komponeeris aastatel 1819–1866 58 ooperit, milledestmillest valdav osa pole pärast esmaettekannet taasesitamistesitamist leidnud. Vahetult pärast [[Gioachino Rossini|Rossini]], [[Vincenzo Bellini|Bellini]] ja [[Gaetano Donizetti|Donizetti]] ajastut oli kuni [[Giuseppe Verdi|Verdi]] esilekerkimiseni (kelle varasemat loomingut oluliselt mõjutas) tähtsaim Itaalia ooperikomponistooperihelilooja.

Eestis Mercadante oopereid lavastatud ega kontsertettekannetenakontsertettekandena esitatud ei ole.

Õppis Napoli konservatooriumis Giovanni Furno ja Giacomo Tritto juhendamisel flööti[[flööt]]i ja viiulit[[viiul]]it ning 1816–201816–1820 helilooja [[Niccolò Zingarelli]] juhendamisel kompositsiooni. Oli viimase lemmikõpilane. Õpingute ajal pälvis ta Rossini tähelepanu, kelle innustusel kirjutas 1819 esimese ooperi "L''L’apoteosiapoteosi d’Ercole'd'Ercole" (Herculese"Heraklese apoteoos"), mis võeti hästi vastu. Enne seda oli aga huvitunud üksnes instrumentaal- ja orkestrimuusika komponeerimisest. Rossini mõjutused on tema paljudes ooperites selgelt märgata. 1821 loodud seitsmenda ooperiga ''"Elisa e Claudio''" saabus suur edu. Üritas selle teosega läbi murda [[Viini Setsessioon|Viinis]], kuid see ei õnnestunud. Viljaka loojana komponeeris katkematult 2–3 ooperit aastas. Neid kandsid ette [[Rooma]], [[Veneetsia]], [[Torino]], [[Madrid]]i, [[Pariis]]i ja [[Milano]] teatrid.

Elas 1827–311827–1831 [[Lissabon]]is ja [[Cadiz]]is, kus kirjutas oopereid kohalikele teatritele. Pöördunud tagasi Itaaliasse, kusjärgnes 1832. järgnesaastal triumf ooperiga ''"I normanni a Parigi''" ("Normannid Pariisis"). Oli kuni 37. eluaastani veendunud vanapoiss, kuid siis abiellus ühe [[Genova]] lesega janing lapsendas tolle tütre ja kaks poega. Sai 1833. aastal Novara katedraali kapellmeistri ametikoha, kus järgmise seitsme aasta jooksul kirjutas arvukalt vaimulikku muusikat. Rossini kutsus ta 1835 komponeerima Pariisi ''Théâtre Italien''iItalieni jaoks, kuid ''"I brigandi''" ("Röövlid") läbimurret ei taganud. Jäi Pariisis oma ooperitega Meyerbeeri varju. 1837. aastal esietendus Milano [[La Scala]]s meistriteoseks tituleeritud ja hiljem aegade proovile vastu pannud ''"Il giuramento''" ("Vanne"). Selleks ajaks oli Rossini tagasi tõmbunud, Bellini surnud ning Donizetti komponeeris vaid Pariisi ja Viini teatritele. Mercadante võttis Itaalia ooperiühiskonnas sisse konkurentsitu valitseja positsiooni Itaalia ooperiühiskonnas. 1840. aastal määrati ta Napoli konservatooriumi direktoriks. Vaatamata suurele organisatsioonilisele ja pedagoogilisele töökoormusele suutis ikkagi komponeerida 1–2 ooperit aastas. Arendas neis edasi Rossini stiilis lüürilist melodraamat.

1840. aastate alguses hakkas ühe õnnetuse tagajärjel järsult vähenema Mercadante ühe silma nägemisvõime. Verdi jõuline esilekerkimine muutis järsult Itaalia ooperiturgu. Mercadante teosed ei pakkunud enam huvi. See tegi ta kadedaks ning innustas käivitama Verdi -vastaseid intriige. Kuid Verdi ei pööranud nendele erilist tähelepanu ning andis talle kõik andeks. Mercadante pidi edaspidi leppima sellega, et vaid Napoli teatrid olid tema loomingust huvitatud. Neile kirjutatud hilisemad teosed ei paistnud aga enam silma erilise kvaliteedi ja originaalsuse poolest. Mercadante aeg oli möödas. Kuid seda aega oli ta kasutanud ka majanduslikus mõttes efektiivselt. Mitme aastakümne jooksul oli ta etendanud väga tähtsat osa itaalia ooperi arengus, rikastades orkestreerimise tavasid ning moderniseerides ooperi ülesehituse klassikalist vormi. 1859 kirjutas [[Cammarano]] libretole viimase, järjekorras 58. ooperi "L''L’orfanoorfano di Brono''" ("Brono orb"), kuid see jäi ka Napoli teatrite huvi puudumise tõttu esitamata. 1862. aasta keskel oli juba mõlemast silmast täiesti pime ning võimetu ise midagi paberile panema. Kasutas õpilaste abi, kes kirjutasid üles rea orkestripalu, nende hulgas ka Rossini kodukohta Pesarosse paigutatud ausamba avamise puhuks kirjutatud hümni ja ooperi ''"Virginia''" (1866) uue redaktsiooni, mille tsensor varem oli poliitilistel põhjustel ära keelanud. See ooper jäigi maestro viimaseks publiku hulgas menukaks teoseks. Oli surres kõrgelt austatud ja lugupeetud. Lisaks ooperitele komponeeris muusika neljale balletile, hulgaliselt kammermuusikat[[kammermuusika]]t, 21 missat ning suures kogusesrohkesti vaimulikku muusikat, teoseid viiulile[[viiul]]ile ja klaverile[[klaver]]ile ning sadu laule. Tema sulest onpärineb ka Donizetti, Bellini, [[Pacini]] ja [[Rossi]] matustel esitatud muusika. Pärast Mercadante surma vajusid peagi tema ooperid ligi sajandiks täielikku unustusse. Nende taasavastamine algas 1970, kui tähistati helilooja 100. surma-aastapäeva. Seejärel on tema meloodilised oopused, eriti ''"Il giuramento''", ''"Orazi e Curiazi''", ''"Il bravo''" ("Hea mees") ja ''"Zaira''", olnud ka väljaspool Itaaliat teatrite mängukavas.