Kuralased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
27. rida:
Samaaegselt kuralaste aktiivsusega merel toimus ka nende ekspansioon maismaal. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 11. sajandist liikusid nad suhteliselt kiiresti põhja poole, hõivates varasema liivlaste kultuuriruumi Kuramaa põhjaosas. Edasitungimise käigus aeti [[Venta jõgi|Venta]] alamjooksult ära [[võndlased|võndlaste]] hõim.<ref>Zemītis lk 77–78</ref> Uutel aladel loodud keskuste iseloom viitab selgelt [[kolonisatsioon]]ile.<ref name="Žulkus58" /> Seni liivi asustusega linnamäed ([[Talsi muinaslinnus|Talsi]], [[Tukumsi muinaslinnus|Tukums]], [[Nogale linnus|Nogale]], [[Lagzdīne linnus|Lagzdīne]], [[Kandava muinaslinnus|Kandava]], [[Sabile muinaslinnus|Sabile]], [[Strazde linnus|Strazde]], [[Valgale linnus|Valgale]], [[Mežīte muinaslinnus|Mežīte]]) sattusid kuralaste või segaasustusega aladele.<ref>Zemitis, lk 77–82, 87–88, 100</ref> Neist [[Talsi]]st, kuhu 11. sajandil rajati tugev linnus koos ümbritseva [[aolinn]]aga, kujunes varalinnaline asula ja üks kuralaste ala tähtsamaid keskusi.<ref name=Lang120>Lang, lk 120</ref> 12.–13. sajandiks olid Kuramaa liivlased suures osas kuralaste kultuuri assimileerunud ja tolleaegsed kirjalikud allikad neid ei erista, nimetades kõiki Kuramaa asukaid kuralasteks (curones).<ref>Indriķa hronika, I, kommentaar 58</ref><ref>HLK, I, kommentaar 33, lk 29</ref>.
 
Aolinnaga keskusi oli Kuramaal sel ajal paarkümmend, peale Talsi asusid suuremad neist Kuramaa lõunaranna piirkonnas, kus põhjalikumalt on uuritud [[Palanga]] asulat. Alates 11. sajandist on seal toimunud põllumajandusliku tegevuse vähenemine ja teisejärguliseks muutumine ning kaubanduse ja sõjategevusega seotud inimeste arvu kasv. Eksporditi peamiselt [[messing]]it ja selle tooraineid ning [[merevaik]]u, sisse toodi hõbedat ja klaasi, mis Palanga kaudu ka teistele lõunapoolsetele kuralaste aladele liikus. Sealt kui tihedamini asustatud ning ühiskondlikult ja majanduslikult kõrgemalt arenenud piirkonnast lähtus tõenäoliselt ka enamus kuralastest viikingeid.<ref name=Lang120 /><ref name="Žulkus63" /> Hilisemate allikate põhjal on arvatud, et juba 12. sajandi lõpus jagunes kuralaste ala 8-ks [[maakond|maakonnaks]]: [[Vanema]] (võimalik keskus Talsi), [[Ventava]] ([[Lagzdiena]]), [[Bandava]] ([[Kuldīga]]), [[Piemare]] ([[Grobiņa]]), [[Duvzare]] ([[Senoji Įpiltis]]), [[Ceklis]] ([[Apuolė]]), [[Megava]] ([[Palanga]]), [[Pilsats]] ([[Eketė]]).<ref>Švābe, lk 79–80</ref><ref name=valsts /><ref>Žulkus, lk 63–64</ref> Lisaks on nii [[Alna Balduin]]i lepingus kui ka KuramaKuramaa jagamislepingus aastast 1253 mainitud veel maid Skrunda ja [[semgalid|semgalite]] vahel, mis ei kuulunud ühegi maakonna koosseisu, ent kus ilmselt siiski kuralased elasid.
 
11. sajandi teisel poolel kirjutas Bremeni Adam saarest nimega ''Churland'' (tõenäoliselt Kuramaa, Adami järgi mainis seda maad juba Rimbert oma 9. sajandi teoses), mille julmal ja ebajumalaid kummardaval rahval olevat palju kulda ja head hobused ning kelle nõidadelt käivat nõu küsimas isegi hispaanlased ja kreeklased.<ref>Latvijas vēstures avoti, lk 12</ref>