Redaktsioon: 1. november 2014, kell 01:04 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 792 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. mai 2018, kell 13:52 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Kroonika nimetab linnust kahel korral. 1218. aastal peatus selle juures kaheks päevaks Liivimaale sõjakäigu teinud [[Novgorodi vabariik\|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva]] vürstide vägi.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXII 4, lk 189</ref> 1223. aastal toimus selle lähistel lahing [[Tālava]] üliku [[Rameko]] juhitud [[latgalid\|latgalite]] salga ja rüüsteretkel olevate [[Waremar]]i juhitud venelaste ja eestlaste vahel.<ref>HLK, XXVII 1, lk 239</ref> Peetakse tõenäoliseks, et Urele asus [[Läti]] [[Pārgauja piirkond\|Pārgauja piirkonna]] [[Kudums]]i ~~[[Baznīckalns]]i~~Baznīckalnsi mäel [[Ungursi järv]]e põhjakaldal, 12 km [[Cēsis]]est loodes, tolleaegse Idumea territooriumil. Nimetatud linnamägi on 30 m kõrge ja 30x55 m lai ning selle lähedal asub [[läänemeresoomlased\|läänemeresoomepärane]] [[kivikalme]]. Linnamäe staatust kinnitavaid arheoloogilisi väljakaevamisi seal siiski tehtud pole.<ref>HLK, XXII, kommentaar 15</ref><ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk XXII, kommentaar 15</ref> ==Vaata ka==

Urele linnus: erinevus redaktsioonide vahel