Erinevus lehekülje "Araali meri" redaktsioonide vahel

Lisatud 182 baiti ,  2 aasta eest
P (naatriumkloriid)
Teine kriis saabus aastatel 1971–1976, kui vee soolsus tõusis kõrgemale tasemest 12–14‰, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma. Kolmas kriis saabus aastatel 1986–1989, kui järv jagunes kaheks ja soolsus tõusis tasemeni 23–25‰. Selleks ajaks olid pärismaised kalaliigid järvest välja surnud või jõgedesse lahkunud. 1980. aastate lõpuks elas Araali meres kaladest 7 [[võõrliik]]i, 10 [[zooplankton]]i liiki ja 11 [[bentos]]e liiki.<ref name="ecoregion"/>
 
Tänapäeval ei ela liigsuure soolsuse tõttu Suur-Araalis ühtegi kalaliiki. Väike-Araali ökosüsteem on hakanud pärast tammi valmimist vähehaaval taastuma ning soolasest järvest pagenud kalad on hakanud Sõrdarjast tagasi tulema.<ref name="nationalgeographic"/> 2007. aastal registreeriti Väike-Araalis järgmised kalaliigid: [[räim]], [[lest]], ''Atherina boyeri caspia'', ''Knipowitschia caucasicus'', [[jõemudil]] (''Neogobius fluviatilis''), [[ümarmudil]], ''Neogobius syrman'', ''Neogobius kessleri'', ''Pungitius platygaster'', ''Proterorchinus marmoratus'', [[valgeamuur]] ja [[koha]].<ref name="Jiaguo"/> Šipid on nii Araali meres kui ka selle vesikonnas nüüdseks täielikult välja surnud.<ref>[http://www.iucnredlist.org/details/225/0 The IUCN Red List of Threatened Species]</ref>
 
== Kliima ==
36 975

muudatust