Rahvaleht: erinevus redaktsioonide vahel

Algselt ilmus ajaleht [[Kosjaleht (1923)|Kosjalehe]] nime all. Alates 4 numbrist hakkas ilmuma Rahvalehe nimetust ja säilitas ka sama numeratsiooni. Ajalehe enda väitel oli Rahvaleht Eesti ainus tõesti erapooletu ajaleht<ref>Me lükkame tagasi selle au. Rahvaleht, 11. november 1930, nr. 133, lk. 3.</ref>. 1927. aastal ostis ajalehe kirjastusühisus [[Vaba Maa]]. [[Sisekaitseülem]]a otsusega 17. augustist 1933 pandi ajalehe ilmumine kolmeks kuuks seisma, kuna seal ilmus Miini Mihkli ([[Pedro Krusten]]) artikkel "Liisil on punane pliiats"<ref>"Rahvaleht" suleti 3 kuuks. Vaba Maa, 19. august 1933, nr. 193, lk. 3</ref>. Kuni 1938. aastani ilmus ajaleht kaks kuni kolm korda nädalas ja oli oma sisult meelelahutuslik ja pigem kõmuleht. Kuid, kui 1938. aastal suleti [[Vaba Maa]] ajaleht, siis muutus ta selle asendavaks päevaleheks ja sellega muutus nii ajalehe sisu kvaliteet kui ka ilmumissagedus. Ajaleht hakkas ilmuma kuni kuus korda nädalas. Täiendavalt hakati avaldama lisasid ja kaasandeid, kus avaldati palju tõlkekirjandust - "Juturaamat" (1931–1940), "Valikromaanid" (1940). Rahvalehe tiraaž oli 1939–1940 aastatel umbes 40 000–45 000 eksemplari, olles sellega Eesti loetavaim ajaleht.