Arvo Pärt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Taastasin varasema redaktsiooni -vandalism. , seda pole vaja tühistada.
Parandasin kirjavea.
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus
1. rida:
[[Pilt:Arvo Pärt.jpg|pisi|Arvo Pärt 2008. aastal]]
'''Arvo Pärt''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1935]] [[Paide]]s) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], kes loob [[klassikaline muusika|klassikalist]] ja [[vaimulik muusika|vaimulikku muusikat]]. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn ''[[tintinnabuli]]''-stiili poolest, mida ta viljeleb alates 1970. aastate teisest poolest.
 
Aastatel [[2012]]–[[2017]] on klassikalise muusika andmebaas [[Bachtrack]] tituleerinud Pärdi iga-aastaselt maailma kõige enam mängitud elavaks heliloojaks.<ref>[http://estonianworld.com/culture/arvo-part-worlds-performed-living-composer-sixth-year-running/ Arvo Pärt is the world’s most performed living composer sixth year running] Estonian World, 10.01.2017 (vaadatud 22.06.2017)</ref>
 
==Päritolu, haridus ja elukäik==
[[Pilt:Arvo Pärt ja Nora Pärt.jpg|pisi|Arvo Pärt ja Nora Pärt Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012]]
 
Arvo Pärt sündis [[Paide]]s August Pärdi ([[1899]]–[[1972]]) ja tema abikaasa Linda-Annette (sündinud Mäll; [[1907]]–[[1991]]) ainsa lapsena. Pärdi vanemad lahutasid oma abielu tema varases lapsepõlves. Peatselt pärast lahutust, [[1938]]. aastal kolis Arvo Pärdi ema koos pojaga [[Rakvere]]sse, kus möödusid tulevase helilooja kooliaastad. Seal abiellus ema uuesti ja Arvo Pärdi kasuisaks sai nende majaomaniku poeg Maximilian Kuhlberg ([[1912]]–[[1976]]). Helilooja on meenutanud, et Rakveres üles kasvades oli tal palju kasu oma kasuisa venna, pianist Aksel Heinrich Kuhlbergi ([[1910]]–[[1934]]) muusikaraamatukogust.<ref name="restagno1" /><ref name="geni" />
 
Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril "Sankt Peterburg". Formaalseid muusikaõpinguid alustas ta pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[Rakvere lastemuusikakool]]is [[Ille Martin]]i klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis [[oboe]]d, [[flööt]]i ja [[löökpillid|löökpille]] ning mängis neid kooli orkestris.<ref>Restagno, 2005, lk 20–24.</ref> Muusikakooli lõpetas ta [[1953]]. aastal. Üldhariduse sai Pärt [[Rakvere Linna I Algkool]]is, seejärel õppis aastatel [[1950]]–[[1954]] [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere I Keskkoolis]].<ref>[http://rakvere.kovtp.ee/foorum Linna tunnustusavaldused] Rakvere ametlik veebileht, 10.04.2017 (vaadatud 21.06.2017)</ref>
 
Pärast keskkooli lõpetamist kolis Arvo Pärt 1954. aastal [[Tallinn]]asse, et jätkata muusikaõpinguid [[Tallinna Muusikakool]]is [[Veljo Tormis]]e juhendamisel, kuid samal aastal kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Sealt vabastati ta ennetähtaegselt neeruprobleemide tõttu.<ref>Restagno, 2005, lk 27.</ref><ref>[http://www.arvopart.ee/arvo-part/biograafia/pikem/ Arvo Pärdi biograafia] Arvo Pärdi Keskus (vaadatud 21.12.2017)</ref> [[1957]]. aastal astus ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riiklikusse Konservatoorium]]isse, kus ta õppis [[Heino Eller]]i kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Just Elleri kaudu, kellel oli võimaluste tõttu Lääne-Euroopas reisida hea ülevaade uuemast lääne muusikast ja juurdepääs läänes välja antud muusikaalastele teostele, tutvus Pärt lähemalt [[dodekafoonia]]ga, mis mõjutas teda tugevalt varasel loomeperioodil.<ref>Restagno, 2005, lk 27–33.</ref> On öeldud, et õpingute ajal konservatooriumis paistis, et Pärt "raputab noote varrukast".<ref name="cKW36" />
 
Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt [[1958]]. aastal tööd [[Eesti Raadio]] [[helirežissöör]]ina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsialistlikest riikidest saadud muusikat, mida avalikkuses sageli esitada ei lubatud, ja luua tihedad loomingulised kontaktid teiste noorema põlvkonna heliloojatega, kes sel ajal samuti Eesti Raadios helirežissööridena töötasid ([[Eino Tamberg]], [[Heino Jürisalu]], [[Jaan Koha]], [[Jaan Rääts]], [[Lepo Sumera]]). Raadios töötas ta [[1967]]. aastani.<ref>Restagno, 2005, lk 41–42.</ref>
 
Pärt lõpetas konservatooriumi [[1963]]. aastal ning selleks ajaks võis teda pidada kogenud ja küpseks heliloojaks, kelle loomingus leidus ka filmi- ja teatrimuusikat. [[1968]]. aastal langes helilooja sügavasse loomingulisse kriisi, mis kestis kaheksa aastat ja mis lõpetas tema varase loomeperioodi. Uuesti [[1976]]. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta välja töötanud uue isikupärase muusikastiili, nn ''[[tintinnabuli]]''-stiili, ja tema uus looming oli kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest.<ref>Restagno, 2005, lk 49–55.</ref>
 
Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi tagakiusamise Nõukogude Liidus. Sügisel [[1979]] soovitasid partei esindajad tal vabatahtlikult riigist lahkuda. Jaanuaris [[1980]] emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama [[Austria]] pealinna [[Viin]]i. Seal sai alguse tema koostöö muusikakirjastusega [[Universal Edition]], mis on tänaseni tema loomingu kirjastaja. Nimetatud koostöö võimaldas Pärdil ja tema perekonnal saada ka Austria kodakondsuse.<ref>Restagno, 2005, lk 71–76.</ref>
 
Poolteist aastat hiljem, [[1981]]. aastal sai Arvo Pärt [[Saksamaa|Saksa Liitvabariigi]] akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni [[DAAD]] stipendiumi ja asus elama [[Lääne-Berliin]]i, mis jäi tema koduks suuremaks osaks emigratsiooniaastatest. Seejuures säilitas ta Austria kodakondsuse.<ref>Restagno, 2005, lk 76.</ref>
 
[[2005]]. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse.
 
Aastatel [[1959]]–[[1979]] ja taas 2005. aastast on Arvo Pärt olnud [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige.
 
==Looming==
Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude [[Avangardism (muusika)|avangardi]] ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused [[dodekafoonia]], helimassiivide komponeerimise, [[aleatoorika]], kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966).
 
Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf [[Paul Hillier]] ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."<ref name="eIM52" /> Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima [[varajane muusika|varajasse muusikasse]], jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris [[Gregoriuse laul]]u ja [[polüfoonia]] tekkimist [[renessanss|renessansi]]ajal. 1972. aastal liitus Pärt [[õigeusu kirik]]uga.
 
1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" ("Aliinale"). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas [[tintinnabuli]]ks (ld ''tintinnabulum'' kelluke). Järgmise paari aasta jooksul valmis heliloojal 18 teost, millest tuntumad on "[[Spiegel im Spiegel]]" ("Peegel peeglis"), "Fratres", "[[Cantus Benjamin Britteni mälestuseks]]" ja "Tabula rasa".
 
Tema loomingu ja vaimse pärandi säilitamiseks on loodud [[Laulasmaa]]l [[Arvo Pärdi Keskus]]. [[19. juuni]]l [[2017]] pani helilooja ise keskuse uuele hoonele nurgakivi.<ref>[http://www.arvopart.ee/2017/06/arvo-pardi-keskuse-uus-hoone-sai-nurgakivi Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi] Arvo Pärdi Keskus, 19.06.2017 (vaadatud 20.06.2017)</ref>
 
===''Tintinnabuli''-stiil===
{{Vaata|Tintinnabuli}}
 
Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja [[kolmkõla]]-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja [[vaikus]]t ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane [[ülemheli]]rikkus meenutabki kellaheli.
 
Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii [[ladina keel|ladina]], [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[kirikuslaavi keel|kirikuslaavi]], [[hispaania keel|hispaania]], [[itaalia keel|itaalia]] kui ka [[inglise keel]]es ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).
 
Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim:
{{tsitaat2|Ich könnte meine Musik mit weißem Licht vergleichen, in dem alle Farben enthalten sind. Nur ein Prisma kann diese Farben voneinander trennen und sichtbar machen; dieses Prisma könnte der Geist des Zuhörers sein.<ref name="qvb9v" />|}}
 
==Arvo Pärdi muusika kasutamine==
Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides.
 
Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost, on filmitegijad enim armastanud ''tintinnabuli''-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). On leitud, et need teoseid kasutatakse süžeesituatsioonides, kus tegemist on peategelas(t)e vaimse või emotsionaalse kriisiga, milles satuvad kahtluse alla inimeseks olemise põhiväärtused. Neis situatsioonides lisab Pärdi muusika sündmustikule omamoodi transtsendentse mõõtme, avab teistsuguse vaatepunkti.<ref name="13QFP" />
 
2013. aasta veebruari lõpus pühendati [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is Arvo Pärdile [[muusikafestival]] "Pärt in primetime". Programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid Belgia kammeransamblid, [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] ja 27 last.<ref name="8SRrI" />
 
==Teoseid==
[[Pilt:Arvo Pärdi sünnikoht.jpg|pisi|Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paekiviskulptuur [[Paide]]s. Skulptuuri valmistas [[1999]]. aastal [[Riho Kuld]].]]
 
*"[[Viis laulu lastele]]" (1960, teistel andmetel 1956–1964)
*"[[Sonatiin nr. 1]]" (1958)
*"[[Partita]]" (1958)
*"[[Sonatiin nr. 2]]" (1959)
*"[[Tantsud muusikast lastenäidenditele]]" (1959)
*"[[Meie aed]]" (1959)
*"[[Nekroloog (Pärt)|Nekroloog]]" (1960)
*"[[Maailma samm]]" (1961)
*"[[Perpetuum mobile (Pärt)|Perpetuum mobile]]" ([[1963]])
*"[[Solfedžo (Pärt)|Solfedžo]]" (1963)
*[[Sümfoonia nr 1 (Pärt)|Sümfoonia nr 1]] "Polüfooniline" ([[1963]])
*"[[Musica syllabica]]" (1964)
*"[[Kvintetiino]]" (1964)
*"[[Diagrammid (Pärt)|Diagrammid]]" (1964)
*"[[Kollaaž teemal B-A-C-H]]" (1964)
*"[[Concerto piccolo über B-A-C-H]]" (1964, eelmisest teine versioon 1994)
*[[Sümfoonia nr 2 (Pärt)|Sümfoonia nr 2]] ([[1966]])
*"[[Pro et contra (Pärt)|Pro et contra]]", kontsert tšellole ja orkestrile (1966)
*"[[Credo (Pärt)|Credo]]" (1968)
*[[Sümfoonia nr 3 (Pärt)|Sümfoonia nr 3]] ([[1971]])
*"[[Laul armastatutele]]" (1973)
*"[[Für Alina]]" ([[1976]])
*"[[An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten]]" ([[1976]])
*"[[Pari intervallo]]" (1976)
*"[[Trivium]]" (1976)
*"[[Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte ...]]" (1976)
*"[[Summa (Pärt)|Summa]]" (1977)
*"[[Variatsioonid Ariinuška tervenemise puhul]]" (1977)
*"[[Fratres]]" (1977)
*"[[Missa syllabica]]" (1977)
*"[[Sarah Was Ninety Years Old]]" (1977)
*"[[Arbos]]" (1977)
*"[[Tabula rasa (Pärt)|Tabula rasa]]", kontsert kahele [[viiul]]ile, [[prepareeritud klaver]]ile ja [[kammerorkester|kammerorkestrile]] ([[1977]])
*"[[Cantus Benjamin Britteni mälestuseks]]" ("Cantus in Memory of Benjamin Britten") (1977/1980)
*"[[Missa syllabica]]" koorile ja orelile (1977/1996)
*"[[Cantate Domino canticum novum]]" (1977/1996)
*"[[Spiegel im Spiegel]]" ([[1978]])
*"[[Annum per annum]]" (1980)
*"[[De profundis]]" (1980)
*"[[Passio]]" ([[1982]])
*"[[Es sang vor Iangen Jahren]]" (Motette für de la Motte) (1984)
*"[[Hümn suurele linnale]]" (1984)
*"[[2 slawische Psalmen]]" (1984)
*"[[Wallfahrtslied]]" (1984)
*"[[Te Deum (Pärt)|Te Deum]]" ([[1985]])
*"[[Psalom]]" (1985)
*"[[Stabat Mater (Pärt)|Stabat Mater]]" ([[1985]])
*"[[Festina lente (Pärt)|Festina lente]]" ([[1988]])
*"[[7 Magnificat-Antiphonen]]" (1988)
*"[[Magnificat (Pärt)|Magnificat]]" ([[1989]])
*"[[Miserere]]" (1989)
*"[[Mein Weg]]" (1989, eelmisest teine versioon 1999)
*"[[Bogoroditse Djevo]]" (1990)
*"[[The Beatitudes]]" (1990)
*"[[Beatus Petronius]]" (1990, eelmisest teine versioon 2011)
*"[[Statuit ei Dominus]]" (1990, eelmisest teine versioon 2011)
*"[[Berliini missa]]" ([[1990]])
*"[[Silouans Song]]" ([[1991]])
*"[[And One of the Pharisees ...]]" (1992)
*"[[Mozart-Adagio]]" (1992)
*"[[Trisagion (Pärt)|Trisagion]]" (1992)
*"[[Litany]]" ([[1994]])
*"[[Darf ich ...]] (1995/1999)
*"[[I am the true vine]]" ([[1996]])
*"[[Dopo la vittoria]]" (1996)
*"[[Kanon pokajanen]]" koorile (1997)
*"[[Tribute to Caesar]]" (1997)
*"[[The Woman with the Alabaster Box]]" (1997)
*"[[Triodion]]" ([[1998]])
*"[[Zwei Beter]]" (1998)
*"[[Como cierva sedienta]]" [[sopran]]ile ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]] ([[1998]])
*"[[Cantique des degrés]]" (1999)
*"[[Which Was the Son of ...]]" ([[2000]])
*"[[My heart's in the Highlands]]" (2000)
*"[[Orient & Occident]]" (2000)
*"[[Littlemore Tractus]]" (2000)
*"[[Cecilia, vergine romana]]" (2000/2002)
*"[[Nunc dimittis]]" ([[2001]])
*"[[Beatitudines]]" (2001)
*"[[Salve Regina (Pärt)|Salve Regina]]" ([[2001]])
*"[[Eesti hällilaul]]" ({{kas|2002}})
*"[[Peace upon You, Jerusalem]]" (2002)
*"[[Roždestvenskaja kolõbelnaja]]" ([[Jõuluhällilaul]], 2002)
*"[[Lamentate]]" (2003)
*"[[In principio]]" (2003)
*"[[Most Holy Mother of God]]" (2003)
*"[[Passacaglia]]" (2003)
*"[[Da pacem Domine]]" (2004)
*"[[L'abbé Agathon]]" (2004)
*"[[Anthem of St. John the Baptist]]" (2004)
*"[[La Sindone]]" ([[2005]]) – esiettekanne [[Torino toomkirik]]us (Cattedrale di San Giovanni Battista)
*"[[Vater unser]]" (2005)
*"[[Von Angesicht zu Angesicht]]" (2005)
*"[[Für Lennart in memoriam]]" (2006)
*"[[Für Anna Maria]] (Anna Mariale) (2006)
*"[[The Deer's Cry]]" (2007)
*"[[Morning Star]]" (2007)
*"[[Scala cromatica]]" (2007)
*"[[Sei gelobt, du Baum]]" (2007)
*"[[These Words ...]]" (2008)
*"[[Alleluia-Tropus]]" (2008, eelmisest teine versioon 2010)
*[[Sümfoonia nr 4 (Pärt)|Sümfoonia nr 4]] "Los Angeles" ([[2008]]) – pühendatud [[Venemaa]] naftafirma [[Jukos]] eksjuhile ja praegusele [[vangla|vangile]] [[Mihhail Hodorkovski]]le
*"[[Veni creator]]" (2009)
*"[[Silhouette (Pärt)|Silhouette]], Hommage à Gustave Eiffel" (2009)
*"[[Adam's Lament]]" ("[[Aadama itk]]") (2009)
*"[[Missa brevis]]" (2009/2010)
*"[[In spe (Pärt)|In spe]]" (2010)
*"[[Habitare fratres in unum]]" (2012)
*"[[Virgencita]]" (2012/2013)
*"[[Swansong]]" (2013)
*"[[Drei Hirtenkinder aus Fátima]]" (2014)
*"[[Sequentia]]" (2014)
*"[[Kleine Litanei]]" (2015)
*"[[And I heard a voice...]] ("Ja ma kuulsin hääle...", 2018)
 
==Tunnustused==
[[Pilt:Arvo Pärt, 2011.jpg|pisi|Arvo Pärt 2011. aastal]]
[[2007]]. aasta veebruaris võitis [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] eesotsas peadirigent [[Paul Hillier]]iga [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima koorisalvestise kategoorias Pärdi plaadiga "[[Da Pacem]]". Plaadil kõlasid Pärdi kooriteosed "Da Pacem Domine", "Salve Regina", "Zwei slawische Psalmen", "Magnificat", "An den Wassern zu Babel", "Dopo la vittoria", "Nunc dimittis" ja "Littlemore tractus". Septembris võitis "Da Pacem" ka [[Taani]] muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias. Eesti valitsus premeeris Hillieri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Pärti kokku 1,2 miljoni krooniga.<ref name="ty2eu" />
 
2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine [[Léonie Sonningi muusikaauhind|Sonningi fondi muusikaauhinna]] laureaat. See on Taani kõrgeim muusikaline tunnustus, millega kaasneb preemia samuti 1,2 miljoni [[Eesti kroon]]i väärtuses. Fond põhjendas Pärdi premeerimist järgmiselt: "Pärdi muusikas on rikkalikult vaimseid ülemtoone ning helilooja püüab oma ilusa ja lihtsa muusika abil tabada midagi väga sügaval inimese sees peituvat." Autasustamistseremoonia toimus [[22. mai]]l [[2008]] [[Kopenhaagen]]is [[Taani raadio]] kontserdisaalis toimunud kontserdil, kus Taani raadio orkestrit ja vokaalansamblit juhatas [[Tõnu Kaljuste]].<ref name="i5CDi" />
 
[[13. veebruar]]il 2011 kandideeris Pärdi Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" [[Grammy auhind|Grammy auhinnale]] parima nüüdisaegse klassikalise heliteose kategoorias<ref name="TU9nW" />.
[[Pilt:Skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas".JPG|pisi|Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Skulptor [[Seaküla Simson]], kunstnik [[Kalev Lepik]], [[2010]].]]
* [[Eesti Muusikaakadeemia]] audoktor, 1990
* Rootsi [[Kuninglik Muusikaakadeemia|Kuningliku Muusikaakadeemia]] välisliige, 1991
* Rakvere aukodanik, 1995
* [[Sydney Ülikool]]i audoktor (Austraalia), 1996
* [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisauliige, 1996
* [[Tartu Ülikooli audoktor]], 1998
* Eesti Vabariigi Kultuuripreemia, 1998
* [[Riigivapi II klassi teenetemärk]], 1998
* [[Durhami Ülikool]]i audoktor (Suurbritannia), 2002
* Santa Cecilia Rahvusliku Akadeemia (Rooma) auliige, 2004
* Aasta helilooja tiitel ajakirjalt [[Musical America]] (USA), 2005
* Euroopa Kirikumuusika Auhind (Saksamaa), 2005
* [[Riigivapi I klassi teenetemärk]], 2006
* [[Freiburgi Ülikool]]i teoloogiateaduskonna audoktor (Saksamaa), 2007
* [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]i 2006. aasta septembris ilmunud plaat [[Da Pacem]] (Harmonia Mundi HMU 097401) võitis 2007 parima koorimuusika esituse [[Grammy auhind|Grammy]].
* [[Balti Tähe autasu]] (Peterburi, Venemaa), 2007
* [[Léonie Sonningi muusikaauhind]] (Taani), 2008
* Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist, 2008 <ref name="xCzOg" />
* [[Liège'i Ülikool]]i audoktor (Belgia), 2009 <ref name="UTvhg" />
* Paide aukodanik, 2009
* Eesti Vabariigi Elutööpreemia, 2009
* valiti [[Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] välisliikmeks, 2009
* [[St Andrewsi Ülikool]]i audoktor (Šotimaa), 2010
* Istanbuli Rahvusvahelise Muusikafestivali Elutööpreemia, 2010
* Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (USA), 2010
* [[Classic Brit Awards]] aasta helilooja tiitel, 2011 <ref name="qpnYj" />
* Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi audoktor, 2011
* Prantsuse Vabariigi [[Auleegioni orden]]i rüütlikraad, 2011<ref name="g4uHU" />
* [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemik muusika alal, 2011<ref name="I48Mt" />
* Paavst [[Benedictus XVI]] kultuurinõukogu liige, 2011<ref name="FH5fO" />
* [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarhaat|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhaadi]] arhon, 2013
* [[Praemium imperiale]] (Jaapan), 2014
* [[Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiline Seminar|Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogilise Seminari]] sakraalmuusika audoktor (''Honorary Doctor of Sacred Music''), 2014
* [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]], EELK Teeneteristi I järk, 2015
* [[Järvamaa vapimärk]], 2015
* [[Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]]i elutööpreemia, 2015
* [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] väärika panuse eest maailma muusikakultuuri 2015. aastal, 2016
* [[Oxfordi Ülikool]]i audoktor, 2016
* [[Keila vald|Keila valla]] aukodanik, 2016
* [[Paavsti kultuurinõukogu]] medal "[[Per Arte ad Deum]]", 2016
* [[Rumeenia]] riiklik teenetemärk kultuurialaste saavutuste eest, 2016
* [[Ratzingeri preemia]], 2017
 
==Isiklikku==
Arvo Pärdil on neli last<ref>[[Madis Jürgen]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/kuidas-arvo-part-viiuliga-sulgpalli-mangis?id=79409356 "Kuidas Arvo Pärt viiluiga sulgpalli mängis."] ''[[Eesti Ekspress]]'' 6. september 2017.</ref>. Tema üks poeg on muusikaprodutsent [[Michael Pärt]], teine poeg on lendur [[Immanuel Pärt]], kelle abikaasa on aja- ja kultuuriloolane [[Irina Paert]].
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="restagno1">Restagno, Enzo (koostaja). ''Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid.'' Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk 19–20.</ref>
<ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Arvo-P%C3%A4rt/6000000020516446475 Arvo Pärdi genealoogiline profiil] Geni (vaadatud 21.06.2017)</ref>
<ref name="cKW36">[[Avo Hirvesoo]] sõnad, tsiteeritud raamatus: Paul Hillier, "Arvo Pärt" (Oxford Studies of Composers), Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, lk 27.</ref>
<ref name="eIM52">Paul Hillier, "Arvo Pärt" (Oxford Studies of Composers), Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, lk 64</ref>
<ref name="qvb9v">Arvo Pärdi sõnad 1999. aasta CD "Alina" (ECM New Series 1591) bukletis</ref>
<ref name="13QFP">http://www.arvopart.ee/muusika-filmides</ref>
<ref name="8SRrI">[http://uudised.err.ee/index.php?06273458 Belgias pühendati muusikafestival Arvo Pärdile], ERR, 25. veebruar 2013</ref>
<ref name="ty2eu">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk 355</ref>
<ref name="i5CDi">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 356</ref>
<ref name="TU9nW">[[Urmas Jaagant]], [http://www.epl.ee/artikkel/592320 Pärdi sümfoonia kandideerib Grammyle], Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2011</ref>
<ref name="xCzOg">[http://uudised.err.ee/index.php?06119607 Uudised.err.ee: Helilooja Arvo Pärt pälvis Austria aumärgi]</ref>
<ref name="UTvhg">[http://uudised.err.ee/index.php?06177631 Belgias austatakse homme Arvo Pärti]</ref>
<ref name="qpnYj">[http://www.postimees.ee/?id=436416 Britid tunnustasid Pärti aasta helilooja auhinnaga], Postimees.ee, 13.05.2011</ref>
<ref name="g4uHU">[http://www.kul.ee/index.php?news=7111 Arvo Pärt saab Prantsusmaa Auleegioni ordeni], Kultuuriministeeriumi pressiteade, 31.10.2011</ref>
<ref name="I48Mt">[http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20111207032835/ Eesti Teaduste Akadeemia: valiti uued akadeemikud]</ref>
<ref name="FH5fO">[http://www.arvopart.ee/Uudiste-arhiiv/paavst-benedictus-xvi-nimetas-arvo-paerdi-oma-kultuurinounikuks Paavst Benedictus XVI nimetas Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu liikmeks]</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*[[Peter Bouteneff]], ''Arvo Pärt: Out of Silence''. Yonkers, N.Y: St. Vladimir's Seminary Press, 2015, ISBN 9780881415124.
*[[Leopold Brauneiss]], ''Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria'' / koostanud ja tõlkinud [[Saale Kareda]]. Laulasmaa: Arvo Pärdi Keskus, 2017, ISBN 9789949816057.
*[[Hermann Conen]] (koostaja), ''Arvo Pärt: die Musik des Tintinnabuli-Stils''. Köln: Dohr, 2006, ISBN 3936655332, ISBN 9783936655339.
*[[Laura Dolp]] (koostaja), ''Arvo Pärt's White Light: Media, Culture, Politics''. Cambridge University Press, 2017, ISBN 9781107182899.
*[[Paul Hillier]], ''Arvo Pärt''. (''Oxford Studies of Composers''.) Oxford, New York: Oxford University Press, 1997, ISBN 0198165501, ISBN 0198166168.
*''In principio: The Word in Arvo Pärt's Music'' / toimetanud [[Hedi Rosma]], [[Kristina Kõrver]] ja [[Kai Kutman]]. Laulasmaa: Arvo Pärt Centre, 2014, ISBN 9789949380534.
*[[Kevin Karnes]], ''Arvo Pärt's Tabula Rasa''. Oxford: Oxford University Press, 2017, ISBN 9780190468972, ISBN 9780190468989.
*[[Oliver Kautny]], ''Arvo Pärt zwischen Ost und West: Rezeptionsgeschichte''. Stuttgart; Weimar: Metzler, 2002, ISBN 3476453065.
*[[Kaire Maimets-Volt]], ''Mediating the 'idea of One': Arvo Pärt's pre-existing music in film''. (''Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations''; 4.) Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre, 2009, ISBN 9789985979761.
*[[Enzo Restagno]] (koostaja), ''Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid''. Vastutav tõlkija ja toimetaja [[Toomas Siitan]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, ISBN 9985702034.
*[[Andrew Shenton]] (koostaja), ''The Cambridge Companion to Arvo Pärt''. Cambridge: Cambridge University Press, 2012, ISBN 9781107009899, ISBN 9780521279109
 
==Välislingid==
{{Commonskat}}
*[http://www.arvopart.ee Arvo Pärdi Keskus]
*[http://musicinmovement.eu/composers/arvo-part Arvo Pärt] Music in Movement projekti veebilehel
*[http://www.arvopart.org/ David Pinkerton's Arvo Pärt Information Archive]
*{{MusicBrainz nimi|id=ae0b2424-d4c5-4c54-82ac-fe3be5453270|nimi=Arvo Pärt}}
 
;Meediakajastus
*[[Priit Kuusk]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06140894 Amsterdamis toimub Arvo Pärdi teose esiettekanne] ERR, 21. oktoober 2008
*Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06147666 Arvo Pärdi muusika kõlab jõulukuul kolmes maailmajaos] ERR, 13. detsember 2008
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06148305 Arvo Pärdi uusteos kõlab maailmaesiettekandel Itaalias] ERR Uudised, 18. detsember 2008
* [[Katrin Jüriso]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06148417 Arvo Pärt pühendas sümfoonia Hodorkovskile] ERR, 19. detsember 2008
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06150566 Arvo Pärdi uus sümfoonia tuleb esiettekandele Los Angeleses] ERR, 9. jaanuar 2009
* [[Harry Liivrand]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/15/areen/6273-pardil-maailma-esiettekanne-los-angeleses Pärdil maailma esiettekanne Los Angeleses] Eesti Ekspress, 15. jaanuar 2009
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06152082 Arvo Pärdi uus sümfoonia kõlab ka Chicagos] ERR Uudised, 23. jaanuar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06152401 Riik kingib Arvo Pärdile maad] ERR, 26. jaanuar 2009
* [[Saale Kareda]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=8197:armastus-heli-vastu&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3240 Armastus heli vastu] Sirp, 19. veebruar 2009
*[http://uudised.err.ee/index.php?06155744 Pärdile, Ükskülale ja Niidule anti üle elutööpreemiad] ERR Uudised, 23. veebruar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06159433 Pärt annetas Paide muusikakoolile pool miljonit krooni] ERR, 27. märts 2009
* [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/473419 Arvo Pärdi teos kõlab maailma suurimal klassikafestivalil] Eesti Päevaleht, 14. juuli 2009
* Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06180631 Arvo Pärt kutsuti Monaco kompositsiooniauhinna žüriisse] ERR, 12. oktoober 2009
* Madis Filippov. [http://www.postimees.ee/?id=176392 Arvo Pärdi poeg rajab Laulasmaale kuulsa isa arhiivi] Postimees, 17. oktoober 2009
* Anneli Ivaste. [http://www.temuki.ee/2014/10/arvo-pardi-muusika-vastukola-usa-ajakirjanduses/ Arvo Pärdi muusika vastukõla USA ajakirjanduses] Teater. Muusika. Kino, oktoober 2014
 
{{JÄRJESTA:Pärt, Arvo}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]