Kaasaütlev kääne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kaasaütlev kääne''' ehk komitatiiv on [[kääne]], mis väljendab [[kaasasolu]]; vahendit; viisi või seisundit või aega.
Verbide juures võib kaasaütlev kääne näidata ka asja, millele tegevus on suunatud.<ref name=":0">Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref>
== Eesti keel ==
Kaasaütleva käände tunnus on alati ga.<ref name=":1">[
Kaasaütlev käändega väljendatakse:
• vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile ’nimisõna omastava käände vorm + abil), nt Mees kaevas labidaga maad.▼
▲
Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat näitamaks:
• aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.▼
Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne:
Kaasaütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[1]▼
== Ajalugu ==
Kaasaütleva käände tänapäevane lõpp (-ga) võib olla kujunenud sõnast kansak* ’rahvas’ (kansak > kāsak > kāsa > kaas/kahs > ka(h) > -ga).
== Viited ==
|