Viltimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Making a felt robe for Bakhtiari shepherds.jpg|pisi|Viltrihma valmistamine Bakhtiari lambakoerte jaoks ]]'''Viltimine''' on arvatavasti kõige vanem kanga valmistamise viis. Kuna vill on kergesti vormitav materjal, võimaldab viltimine sellest luua tasapinnalisi ja kolmemõõtmelisi esemeid, milles tegija "käekiri" on alati tajutav. Mõnus ja pehme vill on kaasahaarav materjal ning vilditud esemed alati omanäolised ja koduselt looduslähedased.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Maaja Kalle, Liina Veskimägi-Iliste|pealkiri=Viltimine|aasta=2006|koht=|kirjastus=Saara kirjastus|lehekülg=}}</ref> ▼
▲Viltimine on arvatavasti kõige vanem kanga valmistamise viis. Kuna vill on kergesti vormitav materjal, võimaldab viltimine sellest luua tasapinnalisi ja kolmemõõtmelisi esemeid, milles tegija "käekiri" on alati tajutav. Mõnus ja pehme vill on kaasahaarav materjal ning vilditud esemed alati omanäolised ja koduselt looduslähedased.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Maaja Kalle, Liina Veskimägi-Iliste|pealkiri=Viltimine|aasta=2006|koht=|kirjastus=Saara kirjastus|lehekülg=}}</ref>
Ammustest aegadest alates on paljud maailma rahvad vilti kasutanud väga mitmesugustel eesmärkidel.<ref name=":0">Minu käsitöö. Viltimine. Eriväljaanne 1/2009. Trükikoda UAB "Petro ofsetas".</ref> Vildist saab riideesemeid teha, mütse ja vilte (saapaid, susse) vormida, eluaset püstitada.
14. rida ⟶ 11. rida:
Vanutamis-ja viltimistehnika on ka meie päevil paljudes tööstusharudes laialdaselt kasutusel: nii teedeehituses, majade soojustamisel, mööbli valmistamisel, riiete ja jalanõude tegemisel ning tarbe- ja kujutavas kunstis.<ref name=":0" />
Vildi sünni kohta on erinevaid legende, üks neist on seotud Noa laevaga, kus lambad kitsas kastis seisid. Villa kukkus maha, lambad tallasid seda virtsaga segamini ning kui nad sealt lõpuks pääsesid, oligi tekkinud viltkangas.<ref name=":1" />
21. rida ⟶ 18. rida:
Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks. Kahjuks on vilt kergesti hävinev materjal ning olulisi leide ei ole seetõttu palju säilinud. Vanim vildist ese pärineb Türgist. Viltimise sünnimaaks peetakse Mongooliat, sealsete rändrahvaste juurest pärineb ka vanim teadaolev viltimise kirjeldus. Roomlastel oli üheks vabaduse sümboliks viltmüts. Vabaks lastud orjadel aeti pea paljaks ning neile anti peakatteks naturaalsetes toonides viltmüts.<ref name=":1" />
Eestis ei olnud viltimine laialt levinud. Viltimise tehnika jõudis Eestisse umbes 17. sajandil. Vildimeistrid valmistasid peamiselt kübaraid, 19.sajandi lõpul hakkasid levima viltsaapad. 20. sajandi esimesel poolel hakati tänu käsitööringide aktiivsele tegutsemisele kursustel viltimist õpetama. Nõukogude peroodil aga ununes see valdkond, kuni 1990. aastate keskel Põhjamaade eeskujul taasavastati viltimine kui unustatud vana käsitöö. Praegu on vildi valmistamist võimalik õppida nii kursustel, käsitöötundides kui ka kõrgkoolide tekstiilialadel. Veel 1950-ndatel aastatel ollid vildid talvejalatsiks nii lastele kui täiskasvanutele.<ref name=":1" />
| |||