Viltimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
== '''Viltimise ajaloost''' ==
Viltimine on arvatavasti kõige vanem kanga valmistamise viis. Kuna vill on kergesti vormitav materjal, võimaldab viltimine sellest luua tasapinnalisi ja kolmemõõtmelisi esemeid, milles tegija "käekiri" on alati tajutav. Mõnus ja pehme vill on kaasahaarav materjal ning vilditud esemed alati omanäolised ja koduselt looduslähedased.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Maaja Kalle, Liina Veskimägi-Iliste|pealkiri=Viltimine|aasta=2006|koht=|kirjastus=Saara kirjastus|lehekülg=
Ammustest aegadest alates on paljud maailma rahvad vilti kasutanud väga mitmesugustel eesmärkidel.<ref name=":0">Minu käsitöö. Viltimine. Eriväljaanne 1/2009. Trükikoda UAB "Petro ofsetas".</ref> Vildist saab riideesemeid teha, mütse ja vilte (saapaid, susse) vormida, eluaset püstitada
Viltimisvõtted ja vilditud esemed levisid mugava valmistamise tõttu ühest kohast teise ja kinnistusid igal pool, kus vaid leidus viltimiseks sobivad taimset kiudu ja loomavilla. Viltimisvõtted eri ilmanurkades on suuresti sarnased, kuna seda tingivad juba villa omadused. Mehhaaniline töö, soojus ja vesi tekitavad keemilise reaktsiooni, mille tulemus on tugev vilt.▼
Juba tuhandete aastate eest võtsid rändrahvad vanas Aasias vildi kasutusele nii kaunistuseks kui majamidamises. Telkide tegemiseks kasutatud vilt oli koguni 3-4cm paks, kuid riietuses kasutati imeõhukest 0,1 cm paksust vilti.<ref name=":0" />
Vilti ei koota, vilt on üks vanimaid materjale, mille valmistamisel ei pea kasutama mingeid seostamismaterjale. See tekib villakiudude haakumisel, sellest kangas pole ei lõime ega kudet. ▼
▲Viltimisvõtted ja vilditud esemed levisid mugava valmistamise tõttu ühest kohast teise ja kinnistusid igal pool, kus vaid leidus viltimiseks sobivad taimset kiudu ja loomavilla. Viltimisvõtted eri ilmanurkades on suuresti sarnased, kuna seda tingivad juba villa omadused. Mehhaaniline töö, soojus ja vesi tekitavad keemilise reaktsiooni, mille tulemus on tugev vilt.<ref name=":1" />
▲Vilti ei koota, vilt on üks vanimaid materjale, mille valmistamisel ei pea kasutama mingeid seostamismaterjale.<ref
Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid nii külma kui sooja eest.
Vanutamis-ja viltimistehnika on ka meie päevil paljudes tööstusharudes laialdaselt kasutusel: nii teedeehituses, majade soojustamisel, mööbli valmistamisel, riiete ja jalanõude tegemisel ning tarbe- ja kujutavas kunstis.<ref name=":0" />
=== Vildi legend ja vildi leiud ===
Vildi sünni kohta on erinevaid legende, üks neist on seotud Noa laevaga, kus lambad kitsas kastis seisid. Villa kukkus maha, lambad tallasid seda virtsaga segamini ning kui nad sealt lõpuks pääsesid, oligi tekkinud viltkangas.<ref name=":1" />
Kuidas inimesed taipasid villast vilti teha? Kuidas veeretada villapallikesi, õpetas ilmselt loodus ise:tuul veeretas ju loomade kasukatest pudenenud villatutte, mida omakorda rohi ja puuoksad kraasisid ja vihmajoad läbi trummeldasid. Pole sugugi ime, et juba tuhnadete aastate eest märkasid meie esivanemad, kuidas vill muutub ühtlaseks vildiks, mida saab majapidamises edukalt kasutada.<ref name=":0" />
Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks. Kahjuks on vilt kergesti hävinev materjal ning olulisi leide ei ole seetõttu palju säilinud. Vanim vildist ese pärineb Türgist. Viltimise sünnimaaks peetakse Mongooliat, sealsete rändrahvaste juurest pärineb ka vanim teadaolev viltimise kirjeldus. Roomlastel oli üheks vabaduse sümboliks viltmüts. Vabaks lastud orjadel aeti pea paljaks ning neile anti peakatteks naturaalsetes toonides viltmüts.<ref name=":1" />
=== Traditsioonid eestis ===
Eestis ei olnud viltimine laialt levinud. Viltimise tehnika jõudis Eestisse umbes 17. sajandil. Vildimeistrid valmistasid peamiselt kübaraid, 19.sajandi lõpul hakkasid levima viltsaapad. 20. sajandi esimesel poolel hakati tänu käsitööringide aktiivsele tegutsemisele kursustel viltimist õpetama. Nõukogude peroodil aga ununes see valdkond, kuni 1990. aastate keskel Põhjamaade eeskujul taasavastati viltimine kui unustatud vana käsitöö. Praegu on vildi valmistamist võimalik õppida nii kursustel, käsitöötundides kui ka kõrgkoolide tekstiilialadel. Veel 1950-ndatel aastatel ollid vildid talvejalatsiks nii lastele kui täiskasvanutele.<ref name=":1" />
Viltimistehnikaid on erinevaid: märgviltimine, kuivviltimine ehk nõelviltimine.
Viltimine on suurepärane käsitöö vorm oma loovuse väljendamiseks. Selle abil on võimalik teha nii iluasjakesi kui ka praktilisi tarveesemeid kodus hubasuse toomiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Das grosse Buch vom Filzen|pealkiri=Suur viltimise raamat|aasta=2008|koht=|kirjastus=Tormikiri|lehekülg=}}</ref>
== Viited: ==
| |||