Vikipeedia

Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida:
Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009) on oma töös välja toonud punktid, mida võimaldab reflekteeriv praktika (Bolton 2001)<ref>{{Raamatuviide|autor=Bolton, G|pealkiri=Reflective Practise. Writing and professional Development|aasta=2001|koht=London|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>:
 
# '''uurida omaenda otsustus-protsessi;'''
# '''olla konstruktiivselt kriitiline oma suhete suhtes kolleegidega;'''
# '''analüüsida oma kõhklusi, oskuste ja teadmiste lünki;'''
# '''vaadata näkku problemaatilistele olukordadele;'''
# '''määratleda oma õppimisvajadused.'''
 
Lisaks võib ka refleksiooni tõlgendada kui õppimine, mida Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009) on oma töös selgitanud järgmiselt: "Selle raames indiviid analüüsib ja hindab oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ning kogemusest õppimine." Seetõttu kasutatakse reflekteerimist väga palju just õppetöös.
34. rida:
Jõgi (2014)<ref>{{Netiviide|Autor=Jõgi, L|URL=http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/koolitajad/Refleksioon%20%20%C3%B5ppeprotsessis.pdf|Pealkiri=Refleksioon õppeprotsessis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> oma kirjelduses, milles räägib relfeksioonist õppeprotsessist ütleb aga järgmist: "Refleksioon võib olla erinevate eesmärkidega, võib olla suunatud erinevatele objektidele, võib olla erineva sügavusega ning seetõttu on oluline refleksiooni meetodite, vormide, võtete ja ülesannete variatiivsus ja süsteemsus, mis omakorda eeldab metakognitiivseid valmisolekuid ja oskusi." Jõgi (2014) toob oma kirjutises välja järgmised refleksioonide tüübid:
 
# '''proaktiivne, eelhäälestav refleksioon''' (õppeprotsessile, õppesituatsioonile, tegevustele eelnev);
# '''aktiivne refleksioon''' (õppeprotsessis, õppesituatsioonis, tegevustega samaaegselt toimuv);
# '''retrospektiivne refleksioon''' (õppeprotsessi, õppesituatsiooni järel/lõpus).
 
Loomulikult jagub refleksioonile veel mitmeid erinevaid lähenemisi ja arusaamu, kuid võib järeldada, et kõikidele neile on iseloomulik üks joon. Järgnevalt on väljatoodud lisaks eelolevatele veel kaks näidet, kuidas mõistetakse refleksiooni sisu tähendust.
42. rida:
TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009) on oma töös väljatoonud Mezirow (1991)<ref>{{Raamatuviide|autor=Mezirow, J|pealkiri=Transformative Dimensions of Adult Learning|aasta=1991|koht=San Francisco|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> poolt eristatud 3 eri tüüpi refleksiooni:
 
# '''Sisu – vastab küsimusele „mida?”''' Reflekteeritakse sisu ehk mida tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tehakse ja seeläbi kirjeldatakse konkreetset probleemi;
# '''protsessi – vastab küsimusele „kuidas?”''' Reflekteeritakse kuidas tajutakse, mõeldakse, tuntakse ning tegutsetakse ja seeläbi toimub hindamine, kas ollakse efektiivsed oma esituses;
# '''eeldust – vastab küsimusele „miks?”''' Reflekteeritakse miks tajuti, mõeldi, tunti ja tegutseti täpselt nii nagu seda tehti.
 
Lisaks on Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009) ära märkinud, et Korthagen ja Vasalos (2005)<ref>{{Raamatuviide|autor=Korthagen, F., & Vasalos, A|pealkiri=Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> on leidnud võimaluse reflekteerida hoopis järgmiste aspektide üle:
 
# '''Tegevus;'''
# '''käitumine;'''
# '''oskused;'''
# '''uskumused;'''
# '''missioon'''.
 
 
 
60. rida ⟶ 61. rida:
Samuti on refleksiooni lihtsamaks lahtimõtestamiseks käsile võetud mitmeid mudeleid. Nagu näiteks "SIBULA" mudel, millega iseloomustatakse relfektsiooni tasemeid. Samuti Gibbsi refleksiooniring või Korthageni ALACT-mudel, mille abil kirjeldatakse relfkektsiooni struktueeritud protsessi.
 
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja allikatest leitud info põhjal, mis pärineb ''Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005) töödest Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching: Theory and Practice 11'' võib '''"SIBULA“ mudeli''' kohta öelda järgmist''':''' "SIBULA mudel iseloomustabki refleksiooni teist aspekti – sisu – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist. Sisemised tasandid määravad isiku toimimise välimistel tasanditel (keskkond), kuid on võimalik ka vastupidine mõju, väljastpoolt sissepoole." "SIBULA" mudeli tasemed on koolitusprogammi tuleviku õpetaja info põhjal järgmised:
 
# '''KESKKOND Keskkond –''' Millega ma kohtusin ja millega ennast sidusin? Viitab sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast, sealhulgas näiteks õppekava ja koolikultuur;
# '''KÄITUMINE käitumine –  '''Mida ma teen? Analüüsitake efektiivset ja ebaefektiivset käitumismudelit;
# '''PÄDEVUSpädevus, OSKUSEDoskused –''' Milles olen pädev ja mida oskan hästi?
# '''TÕEKSPIDAMISEDtõekspidamised, USKUMUSEDuskumused –''' Mida ma usun ja millised on minu tõekspidamised?
# '''IDENTITEET-'''identiteet – Kes ma olen ja kelleks ma ennast pean?
# '''MISSIOONmissioon –''' Mis on minu inspiratsiooniallikaks? Millisena hinnataksev oma üldist olemust ? Mis võiks anda tähenduse ja sealhulgas olulisuse meie tööle ja ka kaasnevale elule?
 
===Gibbsi refleksiooniring===
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, mis pärineb ''Gibbs, G. (1988)''<ref>{{Raamatuviide|autor=Gibbs, G|pealkiri=Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods|aasta=1988|koht=Birmingham|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ''tööst Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods.'', sisaldab '''Gibbsi refleksiooniring'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/|Pealkiri=Gibbsi relfeksiooniring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas järgmisi punkte:
 
# Kirjeldus
# '''KIRJELDUS'''
# tunded
# '''TUNDED'''
# hindamine
# '''HINDAMINE'''
# analüüs
# '''ANALÜÜS'''
# järeldused
# '''JÄRELDUSED'''
# tegevusplaan
# '''TEGEVUSPLAAN'''
 
===Korthageni ALACT-mudel===
Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, aitab '''Korthageni ALACT-mudel'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/|Pealkiri=Korthagen ALACT- mudel reflektsiooni struktueeritud protsessi kirjeldamiseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas lahti mõtestada aga hoopiski järgmisi punkte:
 
# Tegevus
# '''TEGEVUS'''
# tagasivaade tegevusele
# '''TAGASIVAADE'''
# teaduslikkus olulistest aspektidest
# '''TEADLIKKUS OLULISTEST'''
# alternatiivsete tegevusmudelite loomine
# '''ALTERNATIIVSETE TEGEVUSMUDELITE LOOMINE'''
# katsetamine uue tegevusega
# '''KATSETAMINE UUE TEGEVUSEGA'''
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Refleksioon"