Representatsiooni kriis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Representatsioonikriis'''<ref>{{Netiviide|Autor=Katre Pärn|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/1af2edd9-8f46-4ae3-bf63-8d9624810c2e|Pealkiri=Meediasemiootika|Väljaanne=Tartu Ülikooli semiootika osakond - loengumaterjal|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on [[representatsioon]]<nowiki/>ile (taasesitamisele/taasloomisele) eelneva presentatsiooni (kohalolu) puudumine. Representatsioon tähendab millegi taasesitamist. Representatsioonikriisi puhul on reaalsus muutunud tähtsusetuks: näiteks mudel, mis on/peaks olema millegi reaalse representatsiooniks, ei ole ratsionaalne, ei vasta tegelikkusele (ja tänapäeval üha enam ei teenigi seda eesmärki). Tegemist on 20. sajandil tekkinud mõtteviisiga [[kultuur]]<nowiki/>i-, [[filosoofia]]- ja [[semiootika]]<nowiki/>teoorias. Representatsioonikriisi väljendumine erinevates valdkondades (nt kunst, kirjandus, meedia, filosoofia) varieerub, kuid avaldumise vormide piirid on tihti üpris hägused ja tüübid segunevad.

[[Reaalsus|Reaalsusest]] on kujunenud lõputute [[representatsioon]]<nowiki/>ide võrgustik, kus representatsiooni objektiks ei ole enam mitte eelnev presentatsioon, vaid teine representatsioon, jne. Reaalse kriisi võib märgata näiteks meedias, kus [[Jean Baudrillard]]<nowiki/>i sõnul toimub “[http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/baudrillard.htm tähenduse implosioon (sissepoole plahvatus, neutralisatsioon)]” – elame maailmas, kus on järjest rohkem informatsiooni ja üha vähem tähendust.<ref name=":0">Baudrillard, Jean 1999. Simulaakrumid ja simulatsioon. Tallinn: Kunst</ref> Reaalsuse olemasolu kriisi on käsitlenud ka näiteks [[Umberto Eco]], kes väidab, et reaalsuse asemel on eelistatud pigem [http://xroads.virginia.edu/~DRBR2/eco_travels.pdf hüperreaalsus], parendatud reaalsus. On toimunud võõrdumine päris maailmast, päris asjade korrast.<ref>Eco, Umberto 1997. Reis hüperreaalsusse. Tallinn: Vagabund</ref>

Representatsiooni ja representeeritava [[objekt]]<nowiki/>i suhe on muutunud. Toimunud on nihe, kus tähtis pole enam reaalne objekt, mida representeeritakse, vaid representatsioon ise. Rõhk pole enam objektil, vaid esitisel. Koos referentsi kadumisega on kadunud ka tähendus. [[Jean Baudrillard]] kirjeldab tähenduse implosiooni meedias, kus informatsiooni on järjest rohkem, kuid tähendust selle võrra üha vähem. Meedia puhul iseloomustab tähenduse kadumist enesele viitavus, kus reaalse edasi andmise asemel toimub edasiandmise lavastamine. Baudrillard nimetab seda simulatsiooniprotsessiks ([[Simulaakrum]]<nowiki/>id ja [[simulatsioon]]).<ref name=":0" /> [[Marshall McLuhan|Marshall MacLuhan]] käsitleb tähenduse implosiooni formuleerides, et [[:en:The_medium_is_the_message|meedium on sõnum]]. Meedia on ise sündmuse loojaks ja kõik tähendused on neeldunud ühte meediavormi (Medium is the Message). <ref>McLuhan, Marshall 1967. The Medium is the Massage: An Inventory of Effects. London: Penguin Books</ref> [[Roland Barthes]] kirjeldab referendi ja tähistaja vahelist suhet, kus tähistatav on märgisuhtest eemaldatud. Reaalsus kui puhas representatsioon osutab vastupanu tähendusele. See on opositsioon elutruu ja arusaadava vahel. Barthes nimetab reaalsuse efekti loomiseks kirjanduse puhul teatavaid kirjeldavaid osi. Tekstuaalsed reaalsuse tähistajad kannavad ilma tähistatavata ainult reaalsuse kontseptsiooni, kuid mitte reaalsust ise ([https://sites.duke.edu/flaubertsbrain/files/2012/08/The-Reality-Effect-Barthes.pdf The Effect of Reality]). <ref>Barthes, Roland 1989. The Rustle of Language. University of California Press</ref>

Teadmise-tunnetuse problemaatika: Kas on olemas “puhas teadmine”? Keha takistab meid tõeliste “puhaste teadmisteni” jõudmisel ([[Sokrates]]). Kas teadmised saavad eksisteerida ka ilma tunnetusliku aluseta? Kas on üldse võimalik tajuda “tõelist reaalsust”, kui saame maailmaga kontakti ainult enda subjektiivsuses? Teadmised mõjutavad ja kontrollivad seda, kuidas me maailma ja selle objekte tajume. Samas on teadmised ammutatud maailma tajumise kaudu. Kõige rohkem kasutavad inimesed just neid argikogemusest tulenevaid praktilisi teadmisi. Üldjuhul ei määratleta teadmisi siiski argikogemusest lähtuvalt, teadmine ja tunnetus oleks just kui lahutatud nähtused. Näiteks on prantsuse postmodernistlik filosoof [[Jean-François Lyotard|Jean-Francois Lyotard]] kirjeldanud representatsioonile eelneva reaalsuse kadumist ning esitanud teooria “suurte narratiivide kokkukukkumisest” ([https://www.marxists.org/reference/subject/philosophy/works/fr/lyotard.htm The Postmodern Condition: A Report on Knowledge, 1979]), milles kirjeldab, kuidas maailmas ei saa eksisteerida suletud, kindlapiirilisi ja ratsionaalseid representatsioonisüsteeme, tähendusi on palju ning tähendussüsteemid pidevas muutumises. Teadmise ja tunnetuse probleeme käsitlevad filosoofias [[epistemoloogia]] ja [[fenomenoloogia]]. [[Michel Foucault]], kes käsitles [[diskursus]]<nowiki/>eid kui representatsioonide süsteeme, postuleeris, et diskursus determineerib teema ning selle, milliseid tähendusi luuakse. Tema seisukoht on, et tähendus (see, mida representeeritakse) on konstrueeritud kontekstis ja väljaspool konteksti tähendus puudub. Seega representatsioonile eelnev (re)presentatsioon tähendab seda, mida ta esitab, ainult originaalkontekstis, taasesitusena on kontekst nihkunud.