Erinevus lehekülje "Jeesus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 17 181 baiti ,  3 aasta eest
Lehekülg asendatud tekstiga '{{See artikkel| on kristluse rajajast Uue Testamendi järgi; nime muude kasutuste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus).}} {{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=20...'
(Lehekülg asendatud tekstiga '{{See artikkel| on kristluse rajajast Uue Testamendi järgi; nime muude kasutuste kohta vaata lehekülge Jeesus (täpsustus).}} {{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=20...')
| Rahvus =
|Surmapõhjus = [[Jeesuse ristilöömine|ristilöömine]]|Elupaik = [[Naatsaret]], [[Galilea]]|Vanemad = [[Maarja]], [[Joosep Naatsaretist]]}}[[Pilt:Good shepherd 02b close.jpg|pisi|Jeesus [[hea karjane|hea karjasena]]. [[varakristlus|Varakristlik]] [[fresko]]maal, umbes 250 pKr. [[Callixtuse katakombid]] [[Rooma]]s.]]
Haige loll lits hahahah ns kannatas mitte millegi pärast, ta mngi tont ju hahahahahah debiilsus kuubis nahhuj sa teed mees mngi naelutati sind rist külge
'''Jeesus''' ([[aramea keel]]es יהשוה ''Ješua'' või ''Ješu''; [[vanakreeka keel|kreekapäraselt]] Ἰησοῦς ''Iesus'') ehk '''Jeesus Naatsaretist''', [[kristlus|kristlaste]] jaoks '''Jeesus Kristus''' (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 e.m.a, umbes 6 kuni 4 aastat e.m.a [[Petlemm]]as, [[Juudamaa]]l; suri umbes 30. (või 33.) aastal m.a.j [[Jeruusalemm]]as) oli [[juudid|juudi]] [[rändjutlustaja]], [[usuõpetaja]] ja [[ravitseja]]. Alates 28. aastast esines ta avalikult [[Galilea]]s ja Juudamaal. [[Johannese evangeelium]]i kronoloogia alusel kolm aastat <ref>Jh 2:13, Jh 5:1, Jh 6:4</ref> hiljem hukkasid [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] sõdurid ta Rooma prefekti [[Pontius Pilatus]]e käsul.
 
[[Uus Testament]] on [[algkristlus]]e usudokumendina ühtlasi [[ajalooline Jeesuse-uurimine|ajaloolise Jeesuse-uurimise]] tähtsaim [[allikas (ajalugu)|allikas]]. Uue Testamendi järgi kutsus Jeesus õpilased, kuulutas juutidele [[jumalariik|jumalariiki]] ning kutsus rahvast [[meeleparandus]]ele. Tema pooldajad kuulutasid ta pärast tema surma [[judaism]]is oodatud [[messias|messiaks]] ([[Kristus]]eks). Sellest sündis uus [[maailmareligioon]] [[kristlus]]. Ka [[Jeesus väljaspool kristlust|väljaspool kristlust]] muutus Jeesus oluliseks.
 
==Jeesuse nimi==
===Nimi===
Jeesuse sünnipärane nimi on [[eesti keel|eestipärases]] kirjaviisis ''Jeesus''. Teisi kirjapilte: ''Jesus'', ''Joshua'', ''Jošua'', ''Jeshua'', ''Ješua''. [[Heebrea keel]]es võib see tähendada: '[[Jahve]] on päästmine', 'Isand, päästa'. Tema nimi pidi iseloomustama tema tööd maailmas.
:''"Ta (''[[Neitsi_Maarja|Maarja]]'') toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus". ([[Matteuse evangeelium|Mt]] [[Matteuse evangeelium 1|1]]:21)''
 
===Jeesus Natsorai===
'''Jeesus Natsorai''' (kr Jeesus Nazoraios) on [[Jeesus]]e üks enamlevinud nimekujudest kreekakeelsetes [[Uus Testament|Uue Testamendi]] algtekstides ja [[algkristlus|algkristlikus]] kirjanduses (nimetuse Jeesus Natsareen kõrval).
 
Järgnevalt mõned väljavõtted Jeesus Natsorai kasutamisest Uues Testamendis (Nestle-Aland ''Das Neuen Testament Griechisch und Deutsch'' 1995 ja ''Tetrapla 1964'' saksa ja inglise keelsed tõlked): Matteuse evangeelium 2:22 (''Kuna temas täitub prohveti sõna, peab teda hüüdma Natsorai´ks''.); 26:71 (''Jeesus Natsorai''); Lk 18:37 (''Jeesus Natsorai''), Jh 18:5 (''Jeesus Natsorai''); Jh 19:19 (''Jeesus Natsorai juutide kuningas''); Ap 2:22 (''Jeesus Natsorai''); Ap 3:6 (''Jeesus Kristuse Natsorai nimel''); Ap 4:9 (''Jeesus Kristuse Natsorai nimel'').
 
Retzensteini järgi mõisteti Jeesus Jeruusalemmas süüdi Johannese õpilasena. Lidzbarski ja Zimmerni järgi osutab väljend Jeesus Natsorai tema kuuluvusele mõnda mandalaste ordusse. Kristlikus kogudused seostasid selle väljendi hiljem ekslikult Naatsaretiga (Mt 2:23 on paljudele UT uurijatele võltstsitaat).<ref name="xSAMx" />
 
[[Toomas Paul]] viitab oma UT tõlke Mt 2:23 kommentaaris, et keeleliselt ei ole võimalik sõnast ναζαρετ (''natsaret'') tuletada ναζωραιος (''natsoraios''). Seega ''natsorai'' ei tähenda naatsaretlast vaid midagi muud.
 
[[Filippose evangeelium|Filippose evangeeliumi]] üttes 104, 12–23 rida (§19) on kirjas: ''Nazarenos avalik (on) ju (nimetus) peidusolevale''. Ja üttes 110, 8–9 rida (§47): ''Jeesus Natsoraios, messias, seesama on Jeesus Natsoraios, kristus''.<ref name="zQZdM" />
 
G. Quispel arvab, et kõik [[juudakristlased]] pidasid end natsoreenideks, ka [[elkesaid]].<ref name="OYB2n" />
 
Sõna ναζωραιος uurimisprobleem jaguneb kaheks osaks:
# ναζωραιος (nazōraios) kui Jeesuse lisanimi evangeeliumites (Mt 2:23, Jh 18:5 ja mujal);
# ναζωραίωn (''natsōraiōn)'' kui algristlaste tunnus (Apostlite teod 24:5).
 
===Tiitlid===
Ajalooline teadaolev nimi on ''Jeesus''. Kõik muud nimed on kas religioossed tiitlid ('''Kristus''', 'Salvitu'; '''Pantokraator''', 'Kõigeväeline', 'Valitseja'; '''Päästja''') või päritolu ja tegevuskoha järgi pandud nimed (''Jeesus'' '''Naatsaretist''', ''Jeesus'' '''Galileast''' ehk '''Naatsaretlane''' ehk '''Galilealane''') või hüüdnimed ('''Hea Karjane''', ka põlastav '''Puusepa Kasupoeg''').
 
Jeesuse õpilased hakkasid teda nimetama '''[[Messias|Messiaks]]''' (heebrea keeles ''mashíaẖ''). Jeesus ise nimetas ennast kõige sagedamini '''Inimese Pojaks'''.
 
=== Kristus ===
'''''[[Kristus]]''''' ([[kreeka keel]]es ''Χριστός'' ''Khristós'', [[ladina keel|ladinapäraselt]] ''Christus'') on vaste sõnale ''[[messias]]'' ([[heebrea keel]]es משיח ''mašíah'', 'võitu, [[võidmine|võitud]] isik; salvitu'), mis oli algselt [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[salvimine|salvitud]] [[kuningas|kuningate]] ja [[ülempreester|ülempreestrite]] [[tiitel]]. Messias täitis nii preestri kui ka kuninga ülesandeid. ''Kristus'' on seega Jeesuse tiitel, mitte lisanimi.
 
==Allikad ja allikakriitika==
Jeesus ei jätnud endast maha kirjutisi. Peaaegu kogu ajalooline teadmine tema kohta pärineb tema pooldajatelt, kes pärast tema surma jutustasid oma mälestusi temast, kogusid neid ja kirjutasid üles.
 
Jeesuse kui ajaloolise tegelase kohta on peamiseks allikaks [[evangeelium]]id, mis on kirja pandud ajal, mil Jeesusest võis veel olla säilinud elav mälestus. Evangeeliumitest ja kristlikust traditsioonist sõltumatuid ajalooallikaid Jeesuse kohta on säilinud väheseid ja kaheldavaid (aastast 64 pKr. Tacitus, Annaalid 15.44; aastast 112 pKr. Plinius, kirjast Trajanusele Epistlid x. 96.; 1. saj. Josephus). On ka neid, kes peavad Jeesust puhtmüütiliseks tegelaseks.
 
Vanim "biograafia" sisaldus arvatavasti [[Natsareenide evangeelium]]<nowiki/>is (seda on nimetatud ka Kaheteistkümne [[apostel|apostli]] evangeeliumiks), mida on maininud [[Epiphanios]]. Esimesed kristlased, sealhulgas [[Paulus]], piirdusid usuga Kristuse olemasolusse ja ristisurma. Hiljem kogudustes käibele tulnud Kristuse elulookirjeldusi olid mõjutanud juudi eeskujud ([[Vana Testament|Vana Testamendi]] "jumala sulane" ja [[esseenid]]e "õiglusõpetaja"), idamaiste usundite [[mütoloogia|mütoloogilised]] kujutlused ([[viljakusjumalus]]te suremise ja ülestõusmise rütm) ja [[gnostitsism|gnostilised]] lunastusmüsteeriumid.
 
Paljude [[kristlikud reliikviad|kristlike reliikviate]] kõrval on üheks enim uurimis- ja kõneainet pakkuvaks väidetavalt ehtne [[Torino surilina|Jeesuse surilina]].
 
=== Mittekristlikud allikad ===
{{vaata|Mittekristlikud allikad Jeesuse kohta}}
Vähesed antiikaja mittekristlikud juudi, kreeka ja rooma autorid mainivad Jeesust. Mainitakse peamiselt ainult tema Kristuse tiitlit ja tema hukkamist. Pole kindel, kust nad tema kohta teada said.
 
Juudi ajaloolane [[Flavius Josephus]] mainib Jeesust oma teoses "[[Antiquitates Judaicae]]" (umbes 93/94) kaks korda. Esimest kohta ([[Testimonium Flavianum]]; 18,63–64) peeti varem täielikult hilisemaks lisanduseks, tänapäeval peetakse seda ainult kristlaste poolt töödelduks. Selle oletatavalt ehtne tuum kirjeldab Jeesust suursuguste juutide poolt süüdistatud, Pilatuse poolt ristisurma mõistetud tarkuseõpetajana, kelle pooldajad jäid talle ustavaks. Teine koht (20,200) räägib [[Jaakobus (Jeesuse vend)|Jaakobus]]e hukkamisest ning nimetab teda Jeesuse, "keda nimetatakse Kristuseks", vennaks. Mõned ajaloolased kahtlevad selles, et judaist teda nõnda nimetada võis, teised näevad siin tagasiviidet esimesele kohale.<ref name="dRcyR" />
 
[[Tacitus]] teatab umbes 117 oma "[[Annaalid (Tacitus)|Annaalid]]es" kristlastest (''Christianos''), kelle süüks [[Nero]] [[64]]. aastal olevat Rooma süütamise ajanud, ning märgib: <ref name="Mg39B" /> ''auctor nominis eius Christus Tiberio imperitante per procuratorem Pontium Pilatum supplicio adfectus erat;'' ("selle nime ajendaja Kristus oli [[Tiberius]]e valitsemise ajal [[prokuraator]] Pontius Pilatuse käsul hukatud;") Pole selge, kas see teade tugineb Rooma või kristlikele allikatele. Võib-olla sai Tacitus sellest teada riigi idaosas asevalitsejaks olles.<ref name="8CiQd" />
 
[[Suetonius]] kirjutas umbes 120 keiser [[Claudius]]e eluloos, et keiser "ajas juudid, kes Chrestuse õhutusel pidevalt mässasid, Roomast välja" (''Iudaeos impulsore Chresto assidue tumultuantis Roma expulit.'') (49).<ref name="01TJc" /> Pole teada, kas ta pidas silmas Jeesust ja oletas, et ta on rahutuste õhutaja.
 
Teised juudi ja rooma allikad kujutavad endast ainult ääremärkusi või poleemikat neile teadaoleva kristliku pärimuse kohta.
 
=== Kristlikud allikad ===
Teated Jeesuse kohta pärinevad suurelt jaolt neljast kanoonilisest [[evangeelium]]ist, mõned ka [[Pauluse kirjad]]est, mõnest [[apokrüüf]]ist ning eraldi pärimusena säilinud ütlustest (''[[agrapha]]''). Need tekstid pärinevad juudi päritolu algkristlastelt, kes uskusid [[Jeesuse Kristuse ülestõusmine|Jeesuse Kristuse ülestõusmisse]] (Mk 16,6<ref name="g99So" />; Ap 2,32<ref name="vH7DM" />) ning sidusid oma mälestused Jeesusest piibellike, legendaarsete ja sümboolsete elementidega. Nendega tahtsid nad kuulutada kaasaegsetele Jeesust kui tõotatud messiat, mitte fikseerida ja vahendada biograafilisi teadmisi tema kohta. Need usudokumendid sisaldavad siiski ka ajaloolisi andmeid.
 
Ajavahemikus 50–64 tekkinud Pauluse kirjad peaaegu ei maini Jeesuse elulooseiku, kuid tsiteerivad mõningaid tema sõnu ja ütlusi tema kohta [[Jeruusalemma algkogudus]]est, mida vastavad andmed evangeeliumides kinnitavad. Ka [[Jaakobuse kiri]] vihjab sageli Jeesuse enda ütlustele ning mõne eksegeedi arvates võib ta olla allikaks nende kohta, kui ta pärineb Jeesuse vennalt.<ref name="vWflr" />
 
Kui niisugused kohad nagu Mk 13,2<ref name="M4TkZ" />; Mt 22,7<ref name="KBXmV" />; Lk 19,43–44<ref name="1VEHD" /> vihjavad [[Jeruusalemma tempel|Jeruusalemma templi]] hävitamisele aastal [[70]], siis valmisid kolm [[sünoptilised evangeeliumid|sünoptilist evangeeliumi]] pärast seda. Varasemat valmimist (umbes 64) peavad mõned uurijad võimalikuks ainult [[Markuse evangeelium]]i puhul. Seega ei kuulunud autorid Jeesuse esimeste järgijate hulka, on aga võimalik, et nad tundsid pealtnägijaid ning said pärimuse Jeesuse kohta nendelt.<ref name="YW3vr" />
 
Matteuse evangeelium: Matteus oli esimene, kes hea sõnumi Kristusest kirja pani. Tema nimi on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja. Matteus kirjutas oma jutustuse Iisraelis. Täpne aasta pole teada, kuid mõningate käsikirjade (mis kõik pärinevad hilisemast ajast kui 10. sajand) lõpus olevad järelkirjad ütlevad, et see oli aastal 41. Leidub tõendeid, mis osutavad sellele, et algselt kirjutas Matteus oma evangeeliumi rahvapärases heebrea keeles ning tõlkis selle hiljem kreeka keelde. Hieronymus kirjutab oma teoses ”Kuulsatest meestest” (''De viris inlustribus'') III peatükis: ”Matteus, kes on ka Leevi, tolliametnikust apostel, valmistas esimesena nende jaoks Juudas, kes ümberlõikamisest olid saand usklikuks, Kristuse evangeeliumi heebrea tähtede ja sõnadega.” Hieronymus lisab, et evangeeliumi heebreakeelne tekst oli tema ajal (4. ja 5. sajandil) hoiul Kaisarea raamatukogus, mille oli kollektsioneerinud Pamphilos.
 
Fakte Luuka evangeeliumi kirjutamise kohta: Apostlite tegude raamatu kirjutaja (kes oli samuti Luukas) oli varem koostanud ”esimese raamatu”, evangeeliumi. Apostlite tegude kirjutamine lõpetati tõenäoliselt aastal 61, mil Luukas viibis Roomas koos Paulusega, kes ootas keisri kohut. Võib arvata, et evangeeliumi kirjutas Luukas umbes aastatel 56—58 Kaisareas pärast seda, kui ta oli naasnud Pauluse kolmanda misjonireisi lõppedes koos temaga Filipist ning kui Paulust hoiti kaks aastat Kaisareas vangis, enne kui ta viidi oma edasikaebuse tõttu Rooma. Kuna Luukas oli sel ajal Palestiinas, oli tal hea võimalus kõike, mis puudutab Jeesuse elu ja teenistust, ’algusest peale hoolega uurida’. Seega näib Luuka evangeelium olevat kirjutatud varem kui Markuse oma.
 
==Kronoloogia==
Järgnev tabel tugineb tekstile: Peeter Roosimaa. ''Jeesuse tegevuse kronoloogiast.'' <ref name="4PdS9" /> Ainus ajalooliselt kindel väide on, et 28. aasta oli Jeesuse avaliku tegevuse esimene aasta.
{| class="wikitable"
!Sündmus
!Oletatav aeg
|-
|Jeesuse sündimine
|8–6 aastal e.m.a
|-
|Jeesus kaheteistaastaselt Jeruusalemmas
|5.–7. aastal m.a.j
|-
|Jeesuse avaliku tegevuse algus
|27./28. aasta talv
|-
|Teekond läbi Samaaria Galileasse
|28. aasta lõpp
|-
|Teekond põhja poole
|29. aasta suvi
|-
|Jeesus lehtmajade pühadel Jeruusalemmas
|29. aasta september/oktoober
|-
|Jeesus ida pool Jordanit
|29./30. aasta talv
|-
|Jeesuse surm
|30. aasta kevadpühad
|}
Jeesuse oletataval surma päeval oli astronoomiliselt tõestatav päiksevarjutus.
 
=== Jeesuse sünnipäeva probleem ===
Alates neljandast sajandist tähistatakse Jeesuse sünnipäeva 25. detsembril (esimesel [[jõulupüha]]l). Jeesuse ristilöömist tähistatakse enamasti Suurel Reedel.
 
Ei ole täpselt teada, millal Jeesus sündis. Seda saame vaid oletada, kuna Piiblis ei ole seda mitte kusagil kirjas. Teame ainult, et kui ta hukati, oli ta umbes 33 ja pool aastat vana. Seega on Jeesuse oletatav sündimise aeg tegelikult kuskil septembris, oktoobris 2 a e.m.a. Miks siis valiti tema sünnipäevaks 25. detsember? Eesti Entsüklopeedia selgitab: "4. saj. paigutas ristiusu kirik 25. dets-le (Mithra ja Sol Invictus’e (’võitmatu päike’) kultuse eeskujul) Jeesuse Kristuse sünnipäeva." Talveajal, kui päike oli kõige nõrgem, pidasid paganad pidustusi, et seda soojuse ja valguse allikat tema kaugetelt rännakutelt tagasi kutsuda. Nad uskusid, et päike alustab tagasiteed 25. detsembril. Usu levitamisel võtsid ristiusu juhid selle paganliku püha üle ning andsid sellele ”kristliku” sisu. Valiku langemist 25. detsembrile mõjutasid ka saturnaalid, pühad, mida peeti rooma viljasaagijumala Saturnuse auks 17.—24. detsembrini. Saturnaalidel valitses lõbusus ja ülemeelikus ning tehti vastastikku kingitusi. Seega kinnitavad mitmed allikad, et Jõulude tähistamine on paganlik püha ja sellel ei ole tegelikult mingit seost Jeesuse sünniga.
 
== Jeesus teistes usundites ==
[[Muslim]]id peavad Jeesust ([[araabia keel]]es '''Isa''' – mitte segi ajada eesti sõnaga ''isa'' !) [[asketism|askeetlikuks]] [[prohvet|prohvetiks]]. [[Judaism]] ja [[mandalus]] peavad teda [[valemessias|valemessiaks]]. [[Baha'i usk]] peab teda [[Jumal]]a ilminguks. [[Hinduism]] peab teda [[avataara]]ks. Paljud ''[[New Age]]''<nowiki>'</nowiki>i õpetuste pooldajad peavad teda [[guru]]ks.
 
==Vaata ka==
*[[Jeesuse sugulased]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="xSAMx">[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 678.</ref>
<ref name="zQZdM">[[Uku Masing]]. ''Filippose evangeelium''. Johannes Esto Ühing 2005, lk 52.</ref>
<ref name="OYB2n">[[Uku Masing]]. ''Filippose evangeelium''. Johannes Esto Ühing 2005, lk 87–88.</ref>
<ref name="dRcyR">Uurimisloo kohta üldiselt: [[Alice Whealey]]: ''Josephus on Jesus: The Testimonium Flavianum Controversy from Late Antiquity to Modern Times'', Verlag Peter Lang, New York 2003, ISBN 0-8204-5241-6; teate kohta Jaakobusest samas, lk 2–4.</ref>
<ref name="Mg39B">[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0077%3Abook%3D15%3Achapter%3D44 Tacitus, ''Annales'' 15,44]</ref>
<ref name="8CiQd">[[Harald Fuchs]]. ''Tacitus über die Christen.'' – ''[[Vigiliae Christianae]]'', 4 (1950), lk 72–73.</ref>
<ref name="01TJc">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.02.0132&layout=&loc=claud.+25 Suetonius. ''Claudius'', 25,4]</ref>
<ref name="g99So">''Ta on üles äratatud''</ref>
<ref name="vH7DM">''Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.''</ref>
<ref name="vWflr">[[James H. Charlesworth]]. ''The Historical Jesus, An Essential Guide'', Nashville 2008, lk 41.</ref>
<ref name="M4TkZ">''"Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"''</ref>
<ref name="KBXmV">''Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.''</ref>
<ref name="1VEHD">''Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.''</ref>
<ref name="YW3vr">[[Richard Bauckham]]. ''Jesus and the Eyewitnesses. The Gospels as Eyewitness Testimony'', William B. Eerdman Company 2006, ISBN 0-8028-3162-1.</ref>
<ref name="4PdS9">Peeter Roosimaa. ''Jeesuse tegevuse kronoloogiast''. http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2008%20%2857%29/Roosimaa.pdf</ref>
}}
 
==Välislingid==
{{commons|Jesus Christ}}
{{Vikitsitaat}}
*[http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jeesus_kristus.htm Jeesus Kristus]
*[http://www.newadvent.org/cathen/08375a.htm Varased allikad Jeesusest] (inglise keeles)
*[http://www.tektonics.org/jesusexist/jesusexisthub.html Jeesuse müüt ümber lükatud?] (inglise keeles)
*[http://www.cassiopaea.org/cass/Laura-Knight-Jadczyk/lost_gospel.htm Jeesuse legendi kujunemisest] (inglise keeles)
*[http://www.mystae.com/restricted/reflections/messiah/early.html#Savior Jeesus – Müüdi algus] (inglise keeles)
 
[[Kategooria:Judaism]]
Anonüümne kasutaja