Karksi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ajalugu: komaviga |
P naatriumkloriid |
||
14. rida:
Pärast seda ehitati uus [[kastell]]itüüpi linnus tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli [[vallikraav]], millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil. Pealinnust eraldas [[eeslinnus]]est vallikraav, mida ületanud sillast on säilinud vaid [[sammas]]te jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks [[suurtükitorn]]idega kaitseliin. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud [[maakivi]] ja [[tellis]]eid.
Linnuse relvastuses oli 2 [[kiviheitemasin]]at, 8 [[kahur]]it, 2 tünni [[püssirohi|püssirohtu]], 70 komplekti [[pantser]]eid, 26 komplekti [[rüütlivarustus]]t, 25 [[amb]]u, [[nool]]i jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvarud: 500 sinki, 400 kuivatatud [[lammas]]t, 70 soolatud ja 40 kuivatatud [[veis]]t, 2 tündrit sea[[sült]]i, 2 tündrit [[või]]d, 2 tündrit [[heeringas|heeringat]], umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 [[säilitis]]t [[rukis]]t ja [[oder|otra]] ning 17 lasti [[
[[1535]] ühendati Karksi linnus [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] alaga, mille keskus oli [[Cēsis|Võnnus]]. Karksi linnus sai uuesti kannatada igas sõjakäigus, mis sinna ulatus.
| |||