Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 7379 baiti ,  5 aasta eest
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
75. rida:
* K. Burman. Elamu Tallinnas Raua 39, 1913
* K. Burman ja A. Perna. Elamu Tallinnas Viru 4, 1914
 
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 10.JPG|pisi|Presidendi kantselei (1938) A. Kotli]]
 
==== Eesti aeg ====
91. rida ⟶ 93. rida:
* vanalinna rajatud uusehitised: A. Perna Pikk 10 (1922-23) ja Jegorovi maja (1924), O. Moeller, A. Soans, G. Hellat Pikk 36 (1921, 1924-25), funktsionalistlik H. Johansoni ja A. Tõnissoni tööstushoone Rüütli 28/30 (1932) ning E. Habermanni Voorimehe 9 (1936).
 
1920ndatel oli valdavaks arhitektuuris [[traditsionalism]]. Ent sellele leidus ka alternatiive.
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>
 
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile paefunktsionalistlikke hooneid.
 
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> 1930ndate teisel poolel levis [[esindustraditsionalism]].
 
* [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi kantselei]] Kadriorus (1938) A. Kotli
* EEKS-maja hoone Tallinna Vabaduse väljaku põhjaküljel (1937) E. Lohk
* Eesti Panga peahoone Tallinnas Estonia pst ja Kentmanni nurgal (1935) insener F. Adoff ja arhitektid H. Johanson ning E. Habermann
* Eesti Panga Tartu maja (1936) A. Matteus ja K. Burman
* Eesti Panga Pärnu maja (1938-42) A. Kotli ja A. Soans
* Westholmi gümnaasium Tallinnas Kevade tänaval (1940) H. Johanson ja A. Jürvetson
 
[[Fail:Raine Karp - Välisministeerium - 1964-1968.JPG|pisi|EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (1964-68) M. Port, U. Tölpus, O. Kontšajev, R. Karp (nüüd Välisministeeriumi hoone)]]
[[Fail:Kalevi Spordihall (15373909348).jpg|pisi|Kalevi spordihall Tallinnas (1962) P. Tarvas, U. Tölpus, O. Kontšajeva, V. Lember-Bogatkina ja M. Fuks]]
[[Fail:Linnahall (by Pudelek).JPG|pisi|Tallinna Linnahall (1975-80) R. Karp, R. Altmäe]]
 
==== Nõukogude Eesti aeg ====
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (E. Jacoby, E. Kühnert, K. Bölau, R. Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Ehitati ka rahvakortereid ehk Ra-Ko'sid, mis olid Tallinna maja edasi arendatud tüüp. Viimaseid ehitati näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 229</ref> Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.
 
1941-44 toimus Saksa okupatsioon, mis möödus eesti arhitektidele üsna tegevusetult. Töid juhtis Eestisse tagasi tulnud E. Kühnert ning tööd leidsid ka A. Kotli, F. Wendach, A. Soans, A. Volberg, E. Velbri jt. Peamiselt taastati vanu maju ja pooleli jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse tagasi. Paljud siinnsed arhitektid põgenesid mujale (H. Johanson, O. Siinmaa, E. Lohk, E. Kesa, R, Koolmar, A. Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud eelnevalt. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi, kes aga palju võitlusprojekte ei teostanud aga ka venelasi, kelle seas kuulsamaks näiteks G. Šumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionalistlikkule kogemusele.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 247</ref>
 
1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kanda jõu kuni 1970ndateni.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 234</ref> ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 237</ref>
 
Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. Nõukogudes valitsenud printsiip „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik” avalduseks eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.<ref>{{Netiviide|Autor=Piret Lindpere|URL=http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Sotsialismiperiood/|Pealkiri=Sotsialismiperiood|Väljaanne=|Aeg=9.10.2009|Kasutatud=3.05.2018}}</ref> Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. Peeter Tarvas kavandas koos arhitektide H. Armani ja A. Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele]] (1949–1954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku. Eestisse naasnuna alustas P. Tarvas koos Volbergiga kino Sõpruse projekti, kus abiks oli ka sisearhitekt M. Laul. Puhta stalinistliku arhitektuuri märgiks on Mere puiesteel 1954. aastal endise kino "Grand Marina" varemetele ehitatud Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja, mille autoriks oli A. Kuznetsov. Eesti kõige eriilmelisem venekeelne võõrlinn on 20 000 elanikuga [[Sillamäe]], kuhu 1990. aastani pääses vaid erilubadega.
 
Elamu ehitamine kui eraomandi soosiv ilming oli põhimõtteliselt vastuolus Nõukogude ideoloogiaga. Individuaalelamu jõudis Eestisse alles Nõukogude korraga. Üldilmelt traditsionalistlikuid, kuid vastuoluliselt intiimsed. Riik andis väikese krundi tasuta, tagades pikaajalise laenu (rikkamad soositumad).
 
Hruštšovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise ning toimus allutamine ehitaja diktaadile. Seega arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama.
 
* "Estonia" taastmise ja laiendamise projekt (1945) A. Kotli
* Teaduste Akadeemia instituudi hoone Tallinnas (1953) E. Kaar
* Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi hoone, Tallinnas Gonsiori 29 (1950) P. Tarvas ja H. Karro
* Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas
* Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) N. Kusmin
* Elamud Tallinnas Vase tänaval (1946-50) B. Tšernov
* "Kalevi" jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) P. Tarvas
* Keila kultuurimaja (1956) A. Matteus
* Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin
* Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid
* Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline pukekodu (1954-61) N. Kusmin ja M. Noor
* Pühajärve kohvik-restoran (1961) M. Roosna
* Tallinna Laululava (1960) A. Kotli
* Kalevi spordihall Tallinnas (1962) P. Tarvas, U. Tölpus, O. Kontšajeva, V. Lember-Bogatkina ja M. Fuks
* EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (1964-68) M. Port, U. Tölpus, O. Kontšajev, R. Karp
* Pärnu sanatoorium "Tervis" vanem osa (1966-71) K. Vanaselja, E. Väärtnõu
* Tallinna hotell "Viru" (1964-72) H. Sepmann, M. Port
* Tallinna hotell "Olümpia" (1974-80) T. Kallas, R. Kersten
* Tallinna Linnahall (1975-80) R. Karp, R. Altmäe
 
==== Uus Eesti aeg ====
40

muudatust