Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
32. rida:
16. oktoobril 1939 suleti saksa koolid. Aja jooksul tabas sama saatus ka teisi sakslaste organisatsioone. Saksa kultuuromavalitsus saadeti laiali 21. detsembril 1939, laialisaatmine oli formaalsus ja tulenes asjaolust, et saksa rahvusest isikute arv Eestis oli langenud alla poole 1934. aasta rahvaloenduse arvust. Lõplikult likvideeriti kultuuromavalitsus 1. jaanuari 1940 seisuga.<ref name="laurits102" />
===Kohalejõudmine ja sisseseadmine===
Ümberasujate laevad maabusid Gotenhafenis ([[Gdynia]]s). Mõne päeva jooksul asustati nad esmastesse ajutistesse elukohtadesse. Elutingimused võisid seejuures olla väga erinevad. Kui baltisakslaste hulgas levis seetõttu kohati rahulolematus, siis [[Lars Bosse]] on märkinud, et samal ajal ümber asustatud [[Volõõnia]], [[Galiitsia]] ja [[Narew]]i piirkonna sakslased pidid laagrilaadsetes tingimustes elama oluliselt pikema aja. Baltikumist ümber asustatud vabanesid samal talvel ja paigutati püsivamatesse elukohtadesse.<ref name="bosse309jj" />
Kõik ümberasujad pidid läbima Saksa kodakondsuse taotlemise protsessi, ümberasumine automaatselt kodakondsust ei taganud. Taotlusi menetles 1939. aasta oktoobris [[Łódź]]is (toona Litzmannstadt) asutatud Sisserändajate Keskus (Einwandererzentralstelle, EWZ). Kodakondsuse saamine ei taganud ümberasujatele riigisakslastega võrdseid õigusi, näiteks oli nende liikumis- ja elukoha valiku vabadus piiratud.<ref name="bosse312jj" />
<!--[[juudid|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is.<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>-->
===Ümberasujate edasine mobiilsus===
Sõjategevuse algus Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 1941.aasta suvel ning Saksa vägede kiire edasiliikumine tekitas Saksamaa võimudes kahtluse, et see võib ümberasujate seas põhjustada tungi vanale kodumaale tagasi pöördumiseks. Seetõttu keelati ümberasunutel "põhimõtteliselt" tagasi Eestisse ja Lätti suunduda, ent samal ajal värvati ümberasujate seast hulgaliselt spetsialiste, näiteks arste ja tõlke, kes sõjaväe- või tsiviilvõimude teenistuses hõivatud idaaladele saadeti.<ref name="kangeris389" />
Sõja lõpus püüdsid baltisakslased Nõukogude vägede pealetungi eest lääne poole põgeneda. Selle käigus hukkus tuhandeid inimesi põgenikke vedanud ja Nõukogude allveelaevade torpeedorünnakus uputatud laeval [[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]].<ref name="sdz" />
==Ümberasujate arv ja koosseis==
101. rida ⟶ 106. rida:
<ref name="kangeris386">Kangeris, lk 386.</ref>
<ref name="kangeris386387">Kangeris, lk 386-387.</ref>
<ref name="kangeris389">Kangeris, lk 389.</ref>
<ref name="sdz">Karin Janker. [http://www.sueddeutsche.de/politik/die-letzten-kriegstage-als-die-ostsee-zum-massengrab-wurde-1.2457340 Als die Ostsee zum Massengrab wurde] Süddeutsche Zeitung, 2. mai 2015.</ref>
}}
| |||