Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3779 baiti ,  1 aasta eest
 
==== Eesti aeg ====
Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks riigiks 1918. Esialgne majanduslik raskus vaibus 1930ndatel, kui suund võeti põllumajanduse edendamisele. [[Maareform]]<nowiki/>iga tekkisid suurel hulgal [[asundustalu]]<nowiki/>si. 1920ndatel korraldati veel mitmeid rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse, sest kohalikke arhitekte polnud piisavalt. Ent 1930ndatest täitsid valdavalt siinseid töid kohalikud arhitektid. Eesti ajal tegutsenud arhitektid jagab arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] tinglikult kolmeks: riialased ehk Riias hariduse omandanud arhitektid, 1920ndatel välismaal õppinud seltskond ning kolmandaks 1918 asutatud [[Tallinna Tehnikum]]<nowiki/>i kasvandike põlvkond.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 67</ref>
 
Riialased on enamjaolt 1880ndatel sündinud. Paljud neist lõpetasid [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i, peale mida suunduti 1862. aastal asutatud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilisse Instituuti]]. Riia oli baltisaksa kultuuri keskus ning sealne arhitektuuri eriala valdavalt Saksa mõjutustega. Õppejõududeks oli näiteks [[Wilhelm von Stryk]], [[Otto Hoffmann]], [[Eduard Kuppfer]], [[Heinrich Pirang]], [[Eižens Laube]] jt. 1905. aasta rahutuste pärast suundusid paljud neist hiljem Saksa tehnikaülikoolidesse, kust osad ka hiljem Riiga naasesid ja kooli ära lõpetasid. Töötati ka mõnda aega teiste arhitektide käe all. Paljud riialased tulid kodumaale Vabadussõja ajal, olles valmis vabariiki üles ehitama. Selle põlvkonna kujundada jäi 1920ndate Eesti arhitektuur ning paljud olid veel 1930ndate funktionalismi juhtfiguurideks. Riialaste seltskonda kuulusid: [[Eugen Habermann|E. Habermann]], [[Ernst Kühnert|E. Kühnert]], [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[A. Pern|A. Perna]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Karl Tarvas|K. Tarvas]] jt.
 
Riialaste saksa traditsionalism langes kokku venepärase ja aegunud akademismida, mida valdas väike osa arhitekte, kes oldi õppinud Venemaal ([[Karl Burman vanem|K. Burman]], [[Paul Mielberg|P. Mielberg]], [[Aleksander Poleštšuk|A. Poleštšuk]], [[T. Mihkelson]])
 
1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikum oli algul väljakujunemata ning ebakindel staatus ei pannud kohalikke arhitektuurihuvilisi sinna tormama. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus|R. Natus]], [[August Esop|A. Esop]], [[August Volberg|A. Volberg]]), ent oli ka neid aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[E. Velbri]], [[A. Väli]], [[I. Laas]] jt).
 
1921 asutasid 15 arhitekti Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ), kus esimeheks sai E. Habermann. Eesmärgiks seati ehitusseaduse paranadamine, tellija kasvatamine ja Eesti ühiskonnale arhitekti mõttekuse selgitamine; osaleti üleriigilistel näitusmessidel; kirjutati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti arhitektide almanak” (1934). 1925. aastal võeti vastu muinsuskaitseseadus, mis hoidis senisest enam arhitektuuripärandit.
 
* [[Riigikoguhoone]] Toompea lossi õuel (1920-22) H. Johanson, E. Habermann (Eesti Vabariigi esimene riiklik ehitis, 1920ndate traditsionalism ja ekspressionism)
* Niguliste koguduse maja ümberehitus Tallinnas Pikk 10 (1922) E. Kühnert
* vanalinna rajatud uusehitised: A. Perna Pikk 10 (1922-23) ja Jegorovi maja (1924), O. Moeller, A. Soans, G. Hellat Pikk 36 (1921, 1924-25), funktsionalistlik H. Johansoni ja A. Tõnissoni tööstushoone Rüütli 28/30 (1932) ning E. Habermanni Voorimehe 9 (1936).
 
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>
 
40

muudatust