Vanakreeka põllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Kodukits
18. rida:
===Loomakasvatus===
[[Pilt:Bronze billygoat Louvre Br197.jpg|pisi|[[Kephissia]] deemist leitud pronksist sokk, [[5. sajand eKr]]. [[Louvre]]]]
[[Loomakasvatus]], mida Homeros kujutas kui märki võimust ja jõukusest, ei olnud Vana-Kreekas väga hästi arenenud. Kuigi [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsioon]]is tunti karjakasvatust, oli selle praktiseerimine kultuuri vähem sobivatele maastikele laienemise tõttu pärsitud. [[KitsKodukits]]ed ja [[Lammas|lambad]] said kiiresti kõige levinumateks kariloomadeks, kuna neid oli kergem kasvatada ning neilt sai lisaks [[liha]]le ja [[piim]]ale (millest tavaliselt valmistati juustu) ka [[vill]]a. Kasvatati ka [[Siga|sigu]] ja kodulinde ([[kana]]d ja [[Hani|haned]]). [[Härg|Härjad]] olid haruldasemad loomad ning neid kasutati peamiselt tööloomadena, kuigi aeg-ajalt kasutati neid ka ohvriloomadena (saja karilooma ohverdamine ehk [[hekatómbē]]). Koormakandjate või veoloomadena kasutati lisaks veel [[Eesel|eesleid]], [[Muul (loom)|muul]]asid ja nende ristandeid.
 
[[Hobune|Hobuseid]], kes olid märgiks luksusest ja [[aristokraatia]]st, kasvatati [[Tessaalia]] ja [[Argolída]] tasandikel. [[Vana-Kreeka]] [[komöödia]] "Pilved", mille autor on [[Aristophanes]], kirjeldab Ateena aristokraatide ratsutamisega seotud snobismi: komöödia peategelase poeg on võidusõiduhobustest sõltuvuses ning laostab nii oma isa.