Maroko: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Majandus: <ref>[https://ma.usembassy.gov/business/getting-started-morocco/ U.S. Morocco Free Trade Agreement was signed in 2006]</ref> |
→Majandus: + veidi toimetatud Kasutaja:Nikita Makarenko/Maroko põllumajandus |
||
84. rida:
Maroko on üks Aafrika jõukamaid riike, mille majandust mõjutab esmajoones riigi [[geograafiline asend]]. Maroko on kuigivõrd läänestunud ja teatud edusamme saavutanud [[arengumaa]], mis arendab koostööd Euroopa Liiduga. Majandus on võrdlemisi mitmekülgne. Nafta, maagaas ja puuvill võivad selles mängida olulist rolli, kui loodusolud on selleks soodsad, ent kuigivõrd on arenenud ka teraviljakasvatus ja aiandus, käsitöö ning töötlev tööstus.
Majanduskasvu annavad oma panuse ka rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Hinnanguliselt saadetakse kodumaale igal aastal 2 miljardi väärtuses välismaal teenitud dollareid. Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Euroopa Liidu<ref>[http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/march/tradoc_127906.pdf EURO-MEDITERRANEAN AGREEMENT]</ref> ja Ameerika Ühendriikidega.<ref>[https://ma.usembassy.gov/business/getting-started-morocco/ U.S. Morocco Free Trade Agreement was signed in 2006]</ref>
Üldine elatustase on siiski madal, ühiskonnasisesed
Rändkarjandus hääbub, kõrbed tühjenevad sellestki vähesest rahvastikust, mis seal oli.
===Põllumajandus===
[[File:Rudimentary irrigation system Morocco.jpg|pisi|Istandused Marokos]]
=== Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses ===
Maroko põllumajanduse osa [[SKT elaniku kohta|SKT]]s on suhteliselt väike – vaid 15,1% ja hõivatud vaid 44,6%<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html Morocco The World Factbookis]</ref> tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur, pool tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.
[[File:Fields in Morocco.jpg|pisi|Põld Marokos]]
==== Põllumajanduse arengu eeldused ====
Marokole on iseloomulikud mitu loodusvööndit ja mägine pinnamood. Maroko põllumajandust mõjutavad [[Sahara]] kõrb ning [[Atlandi ookean]]. Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.
====Maakasutamise struktuur ====
2011. aasta seisuga hõlmab [[põllumaa]] üle poole Maroko pindalast (64,6%)<ref name="faostat1">[http://faostat.fao.org Maakasutamise struktuur FAO kodulehel]</ref>, sellest 17,5% on [[haritav maa]] ja 47,1% on [[rohumaa]]d. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 2,9% riigi territooriumist. [[Mets]]aga on kaetud 11,5% Marokos pindalast. 21% maast on muud maad – peamiselt [[mäestik|mäestikud]].
[[File:ThiMil Hsayn.jpg|pisi|Vaade Maroko istandusele]]
==== Taimekasvatus ====
Kõige rohkem Marakos kasvatatakse [[nisu]] (3,9 mln t)<ref name="faostat2">[http://faostat.fao.org Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel]</ref>. Samuti kasvatatakse [[kartul|kartulit]] (1,7 mln t), [[suhkrupeet]]i (1,6 mln t), [[õlipuu|õlipuid]] (1,3 mln t), [[tomat]]eid (1,2 mln t) jms.
==== Loomakasvatus ====
Marokos peetakse palju erinevaid loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: [[lambad]] – 20 mln<ref name="faostat2"/>, [[kodukits]]ed – 6,2 mln, [[veis]]ed – 3,2 mln, [[eesel|eeslid]] – 944 tuh, [[muul]]ad – 453 tuh ja [[hobune|hobused]] – 139 tuh.
==== Toiduainetööstus ====
Marokos toodetakse erinevaid põllumajandustooteid, mille hulka kuuluvad näiteks [[suhkur]] (269 tuh t), [[melass]] (108 tuh t), [[oliiviõli]] (120 tuh t) ja [[odraõlu]] (40 tuh t)<ref name="faostat2"/>.
Ka toodetakse Marokos [[muna|mune]] (5,1 mln t), [[lehmapiim]]a (2,5 mln t) ja [[veiseliha]] (204 tuh t).
Samuti toodetakse Marokos rasvata piima (1 mln t) ja [[juust]]u (32 tuh t).
=== Kaubandus ===
==== Import ====
Kõige rohkem imporditakse Marokosse [[nisu]] (3,7 mln t), [[mais]]i (1,5 mln t), [[suhkur|suhkrut]] (851 tuh t), [[sojauba]]sid (551 tuh t) ja [[sojaõli]] (351 tuh t)<ref name="faostat2"/>.
==== Eksport ====
Kõige rohkem eksporditakse Marokost [[tomat]]eid (392 tuh t), [[mandariin]]e (349 tuh t) ja [[apelsin]]e (172 tuh t)<ref name="faostat2"/>.
==Transport==
| |||