Nahkehistöö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P kodukits
5. rida:
Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raamatukaaned. Nahakunstil on suur ühisosa [[raamatukunst|raamatu]]- ja [[ehtekunst]]iga.
 
Nahkehistöös kasutatakse mitut päritolu [[nahk]]u: [[lammas|lamba]]-, [[kitskodukits]]e-, [[siga|sea]]-, [[lehm]]a- ja [[maonahk|ussinahka]]. Samuti on olulisel kohal mitmesugused [[liim]]id ja [[Värv|värv]]id. Levinumad tehnikad on [[õmblemine]], [[värvimine]], [[parkimine]] ja [[liimimine]].
 
Ehkki nahakunst on väga vana ja kuulub pea kõigi rahvaste käsitöötraditsiooni, on see tehnikate arenedes palju muutunud. Eesti tänapäevase nahkehistöö rajajaks peetakse [[Eduard Taska]]t, kes oli 1916–1924 [[Riigi Kunsttööstuskool]]i nahatöökoja juhataja ning rajas 1923. aastal Tallinna oma nahaõppetöökoja. Tuntud Eesti nahakunstnike sekka kuuluvad näiteks [[Adele Reindorff]], [[Adamson-Eric]], [[Endel Valk-Falk]], [[Elo Järv]].<ref name="nahakogu">[http://www.etdm.ee/et/muuseum/nahakunstikogu/ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi nahakunstikogu] (vaadatud 10.07.2011)</ref>