Redaktsioon: 24. aprill 2015, kell 15:41 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2018, kell 10:39 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P kodukits Uuem muudatus →
5. rida: Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raamatukaaned. Nahakunstil on suur ühisosa [[raamatukunst\|raamatu]]- ja [[ehtekunst]]iga. Nahkehistöös kasutatakse mitut päritolu [[nahk]]u: [[lammas\|lamba]]-, [[~~kits~~kodukits]]e-, [[siga\|sea]]-, [[lehm]]a- ja [[maonahk\|ussinahka]]. Samuti on olulisel kohal mitmesugused [[liim]]id ja [[Värv\|värv]]id. Levinumad tehnikad on [[õmblemine]], [[värvimine]], [[parkimine]] ja [[liimimine]]. Ehkki nahakunst on väga vana ja kuulub pea kõigi rahvaste käsitöötraditsiooni, on see tehnikate arenedes palju muutunud. Eesti tänapäevase nahkehistöö rajajaks peetakse [[Eduard Taska]]t, kes oli 1916–1924 [[Riigi Kunsttööstuskool]]i nahatöökoja juhataja ning rajas 1923. aastal Tallinna oma nahaõppetöökoja. Tuntud Eesti nahakunstnike sekka kuuluvad näiteks [[Adele Reindorff]], [[Adamson-Eric]], [[Endel Valk-Falk]], [[Elo Järv]].<ref name="nahakogu">[http://www.etdm.ee/et/muuseum/nahakunstikogu/ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi nahakunstikogu] (vaadatud 10.07.2011)</ref>

Nahkehistöö: erinevus redaktsioonide vahel