Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Anija mõis (''Hannijöggi'', hiljem ''Annia'') asutati pealepärast [[1355]]. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated meieni jõudnud [[1482]]. aastast, mil mõis kuulus rüütel [[Hermann Zoege]]le. [[Zoege]]de kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani, mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]] (1628–1679). Pärast ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone (häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. [[Staël von Holstein]]ide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud [[Maydell]]idele. PealePärast Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus uuesti vabahärra [[Reinhold Johann von Fersen]]iga, keda on ka [[1684]] omanikuna märgitud. [[1723]] ostis Jakobi poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris [[1771]]. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1727–1772), kellelt omakorda poeg [[Matthias Georg Staël von Holstein|Matthias Staël von Holstein]] (1769–1853).

Praegune [[klassitsism]]isugemetega [[barokk|barokne]] kahekorruseline peahoone valmis aastatel [[1800]]–[[1802]], mil mõisa omanik oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajand]]i teisel poolel pikendati hoonet vasakpoolsest otsast köögiploki juurdeehitamisega. [[Heimatstiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguselalguses. 18.–19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, nende hulgas ka kaaristuga [[ait]] (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga [[tall]]<nowiki/>i-[[tõllakuur|tõllakuuri]] [[karjakastell]] (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

Aasta pealepärast [[1905. aasta revolutsioon]]i müüs parun [[Arthur Karl Reinhold von Ungern-Sternberg|Arthur von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1853<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.285:183 Kuusalu koguduse personaalraamat VIII; EAA.1216.1.285; 1900-1914]</ref>) mõisa [[Kuramaa kubermang]]u [[Lielblīdene mõis]]a pärijannale, vürstinna [[Dina Marie Charlotte Elise von Lieven|Mary von Wahl]]ile (sünd. vürstinna Lieven; 1886–1967), kes oli samal aastal abiellunud Pärnu-Viljandi kreisisaadiku [[Nikolai Karl Otto von Wahl|Nikolai von Wahl]]i poja [[Otto Hermann von Wahl|Otto von Wahl]]iga (1871–1936).

Mõisa viimaste maareformieelsete omanike [[Wahl]]ide omandusajal suurendati [[Anija mõisa park]]i 2–3 korda ja sinna istutati võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini. Lisaks suurendati mõisavaldusi, ostes [[1909]]. aastal [[Kodasoo mõis]]ast 322 [[tessatiin]]i suurune Kõrve maatükk ja [[1915]] [[Paasiku mõis]]ast 43 tessatiini suurune Pappisilla maatükk.

Võõrandamise järel kolis [[1924]]. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni [[1975]]. aastani. Nõukogude perioodil kasutas mõisa peahoone ruume osaliselt kolhoosikontor ning alates 1975. aastast sovhoosi osakonnakontor. Kool avati taas [[1990]]. aastal ja tegutses mõisas [[2002]]. aastani. 2009. aastal loodi Anija volikogu poolt SA Anija Mõisa Haldus, kes arendab mõisa tegevusi vaata www.anijamois.ee2018ee 2018. aastal algavad mõisa peahoone ja aida rekonstrueerimised. 2020 aastal avatakse mõisaajastu külastuskeskus "Mõisa aja lugu". 2017 avati renoveeritud Prantsuse stiilis vana mõisapark ning 20. augustil 2017 avati 9 ha Inglise pargis õpperada „Meelte ja kogemuste tee“. Mõisas asub,asuvad kohvik, käsitöötuba ja [[raamatukogu|raamatukogu.]]