Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

P
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
Tsaariaegses Eestis tegutsesid peamiselt Riia Polütehnilise Instituudi lõpetanud baltisakslased ja mõned venelastest insenerid ning tehnikud. Tööga alustasid ka esimesed eestlastest ehitusinsenerid.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 21</ref> Korraldati palju arhitektuurivõistluseid, mille enamasti võitsid lähimatest suurtest arhitektuurikeskustest (Helsingi, Sankt-Peterburg ja Riia) osalenud arhitektid. Tellimusi tegi Vene kroonu, sakslased ja eestlased. Kõigil neil oli tellijana erinev arhitektuurne nägemus ja ka arhitektide looming oli eriilmeline. 20. sajandi alguses valitsenud arhitektuur oli siinsetest aegadest kõige mitmekesisem.
 
Baltisakslastele oli meelepärane [[historitsism]], rõhutades hansalinnade tellisgootikat, ja [[neomanerism]]. Neid tabas ka [[romantism]]<nowiki/>i laine.
 
* [[Pärnu Saksa Tütarlaste Gümnaasium]], Riia arhitekt [[Wilhelm Bockslaff]] 1906) (historitsistlik hoone, tellisgootika)
47. rida:
Eesti aladele jõudis ka [[Juugend|juugendstiili]] elemente:
 
* Pikk 18 (nüüd DraakonoDraakoni galerii, 1909-10), baltisaksa arhitekt J. Rosenbaum (juugendfassaad)
* Tõnismägi 5a (1908-09), arhitekt A. Hoyningen-Huene (juugend koos rahvusromantismiga)
* [[Ammende villa]] Pärnus (Mere pst 7, 1904-05), Peterburi büroo F. Mieritz ja I. Gerassimov (juugend)
40

muudatust