Valve Pormeister: erinevus redaktsioonide vahel

'''Valve Pormeister''' (sünninimi '''Valve Ulm'''; [[13. aprill]] [[1922]] [[Tallinn]] – [[27. oktoober]] [[2002]]) oli, eestimaetud [[arhitektMetsakalmistu|Metsakalmistule]]<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=Valve&filter_maetud_perenimi=Pormeister&action=maetud&popup=0&yldotsing=1&filter_maetud_kalmistu=</ref>) Leidlikuoli moderniseerijanaEesti mõjutasmaastikuarhitekt, takes oluliseltkasvas omaläbi kaasaegseidmahulise ningprojekteerimise noorema[[Arhitekt|arhitektiks]]. põlvkonnaTa arhitektelähtus 1960.-1970.oma aastateloomingus Eestipeamiselt maa-arhitektuuris.Põhjamaade Tamodernismist, onkasutas tuntudkujundamisel omaoskuslikult terviklikumaastikku lähenemise janing maastikulisteeelistas lahendustelooduslikke poolestmaterjale.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Liina Jänes|pealkiri=Valve Pormeister. Eesti maa-arhitektuuri uuendaja|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=}}</ref>

Valve Ulm sündis Tallinnas, kuid veetis lapsepõlve Järvamaal Albu vallas Peedu külas Arapere talus. Isa oli talunik, põhjalike põllumajandusalaste teadmistega, ema aednik, nii et maaelu ei olnud arhitekt Pormeistrile võõras. Majanduskriisi ajal Arapere talu laostus ning Ulmide pere asus 1929. aastal Tallinnasse elama. Vanem õde oli tarbekunstnik [[Elgi Reemets]], vanem vend Harald Ulm. <ref>{{Netiviide|Autor=Karin Paulus|URL=http://ekspress.delfi.ee/areen/naiselikkuse-maaletooja?id=69014795|Pealkiri=Naiselikkuse maaletooja|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=09.03.2005|Kasutatud=01.05.2018}}</ref>1936-1940 õppis Pormeister Tallinnas tütarlaste kommertsgümnaasiumis, 1941. aastal lõpetas 5. keskkooli. Sotsiaal- ja Kodundusinstituudi ehisaianduse programm jäi pooleli kooli sulgemise tõttu. Pooleli jäi ka [[agronoomia]] eriala [[Tartu Ülikool]]is, kuhu astus 1943. aastal. Tallinnasse naasis ta 1944. aastal. 1946 - 1952 õppis Pormeister [[Eesti Kunstiakadeemia|ERKI]]<nowiki/>s (tollase nimega [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut]]) aia- ja pargikujunduse erialal. Töötas kuni [[1964]]. aastani [[Eesti Põllumajandusprojekt]]is, seejärel kuni [[1992]]. aastani [[Eesti Maaehitusprojekt]]is. Põhitöö kõrvalt oli Pormeister mitmete komisjonide ja nõukogude liige, osales arhitektuurikonkursside žüriide töös, töötas 1968-1970 [[Eesti Kunstiakadeemia|ERKI]] õppejõuna, kujundas aiandus- ja lillenäitusi. Valve Pormeister oli põgusalt abielus sisearhitekt [[Valter Pormeister|Valter Pormeistriga]]. Tema kauaaegne elukaaslane oli arhitekt [[Henno Sepmann]].

Valve Pormeistrit võib pidada [[Orgaaniline arhitektuur|orgaanilise arhitektuurisuuna]]arhitektuuri esindajaks ning [[Karniisiarhitektuur|karniisiarhitektuuri]] introdutseerijaks. Projekteerimisel lähtus ta peamiselt maastikust, reljeefist, veekogudest, haljastusest ning sobitas hoone nendega kokku. Mitme kümnendi projekteerimise jooksul tema laad küll teisenes, kuid maastik ja ebatasane reljeef jäid siiski oluliseks. <ref name=":0" /> Valve Pormeister alustas maa-asulate planeerija ja [[haljastusarhitekt]]inahaljastusarhitektina. Mahulise projekteerimistöö algus langeb kokku arhitektuuri stalinismijärgse perioodiga. Eeskuju otsiti Põhjamaadest, kus modernism ilmnes inimsõbralikumalt, ehitised sulandati maastikku ning eelistati naturaalseid materjale nagu tellis, puit ja krohv. Esimene ehitatud hoone, millega Pormeister ka tuntuks sai oli [[Lillepaviljon]]. Seejuures oli uudne reljeefi paigutamine ning arvestamine olemasolevate puudega, samuti läbipaistvus vitriinakende abil, looduslikud materjalid. Samaaegselt koostas Pormeister oma kodumaja projekti ning projekteeris 1960. ja 1970. aastate algupoolel arvukalt suvilaid, aiamaju ja eramuid teiste suurobjektide kõrval. [[Kohvik Tuljak|Tuljak]]<nowiki/>u (1964) ja [[Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone|Kurtna keskusehoonega]] (1966) sai alguse soomemõjuline [[karniisiarhitektuur]].

1970. aastatel teisenes Pormeistri arhitektuurilaad [[Neofunktsionalism|neofunkstionalistlikumaks]]. Hoonemahud muutusid skulpturaalsemaks ning jõulisemaks.

Valve Pormeistri arhitektihariduse puudumine võis osutuda eeliseks, mis aitas tal mõelda loova originaalsusega ja vältida professionaalseid klišeesid, pealegi lisas aiaarhitekti taust erilise tundlikkuse hoone asetamisel maastikku. <ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Prisma Prindi Kirjastus|lehekülg=319}}</ref> Oma eeskujuna on Pormeister välja toonud [[Richard Joseph Neutra|Richard Neutra]], mõjutusi on saanud ka [[Frank Lloyd Wright|Frank Lloyd Wrightilt]] ning [[Alvar Aalto|Alvar Aaltolt]].<ref name=":0" />

* [[Eesti Maaehitusprojekti büroo- ja eluhoone|Eesti Maaehitusprojekti Pärnu büroo- ja eluhoone]] (1966)

* [[Eesti Põllumajandusülikool]]i hooned [[Tähtvere]]s (1981), ningsh metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone Tartus (1984)

* 1959 Eesti NSV paviljoni rekonstrueerimine Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel (1959) - III preemia

* 1963 <nowiki/>Tartu Variku linnaosa planeerimine (koos [[Henno Sepmann|H. SepmannSepmanniga]], <nowiki/>iga1963) - II preemia

* 1966 Maarjamäe memoriaalansambel Tallinnas (koos [[Henno Sepmann|H. SepmannSepmannig]]<nowiki/>iga[[Henno Sepmann|a]], 1966) - III ja ergutuspreemia

* 1967 [[Maarjamäe memoriaal|Maarjamäe memoriaalansambel]] Tallinnas, II voor (autorite kollektiivi liige, 1967) - I preemia

* 1967 Viljandi Näidissovhoosi Päri asula planeerimine ja hoonestamine (koos [[Henno Sepmann|H. SepmannSepmanniga]], <nowiki/>iga1967 ) - I preemia

* 1969 Võru rajooni [[Kuldre kolhoos|Kuldre]] kolhoosiplaneerimine ja hoonestamine (1969 ) - II ja III preemia

* 1965 [[Nõukogude Eesti preemia]] Lauluväljaku, laululava ja Lillepaviljoni projekteerijatele ja ehitajatele (1965) (A. Kotli, H. Kukk, I. Kuzjomin, H. Laul, H. Oruvee, E. Paalmann, H. Sepmann, V. Pormeister, F. Ruud, A. Šipulin)

* 1967 [[Nõukogude Eesti preemia]] Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone ja asula korrastamise eest (1967)

* 1967 [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] (1967)

* 1971 [[NSV Liidu riiklik preemia|NSVL riiklik preemia]] Saku ja Kurtna asulate planeerimise ja hoonestamise eest (1971)

* 1971 [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse]] suur hõbemedal ja väike kuldmedal Moskvas lillenäituste kujundamise ja seal haljastusprojektidega osalemise eest (1971)

* 2000 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest (2000)

* 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] (2001)