Erinevus lehekülje "Hallaine" redaktsioonide vahel

Lisatud 112 baiti ,  2 aasta eest
P
Korrastasin skripti abil viiteid
P (Arengubioloogia)
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
Peaaju [[valgeaine]]s aga paikneb hallollus mitmete eraldi [[tuumad]]ena.
 
Ajutüves paikneb hallaine aga valgeainega võrgutaoliselt vaheldumisi (ajutüve retikulaarformatsioon).<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. name="Inimese füsioloogia ja anatoomiaq2lT2", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
 
Hallaine koosneb [[närvirakk|närviraku]] kehadest ja nende vahele jäävatest [[närvikiud]]ude algus- ja lõpposadest ning [[neurogliiarakk]]udest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. name="Inimese anatoomiaan8Qo", Kirjastus [[Koolibri]], lk 188, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
 
==Patoloogia==
Inimestel seostatakse hallainega mitmeid haiguslikke seisundeid.
 
[[Polüskleroos]]i seostatakse enim [[valgeaine]]ga, kuid [[polüskleroosihaige]]tel on leitud haiguskoldeid (koeproovides) ka hallaines.<ref>Bö L,name="HNlSI" Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16637929 Grey matter pathology in multiple sclerosis.], Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Hallaine massilist vähenemist on täheldatud ka [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] põdevatel patsientidel.
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="q2lT2">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 550, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref>
<ref name="an8Qo">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 188, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
<ref name="HNlSI">Bö L, Geurts JJ, Mörk SJ, van der Valk P.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16637929 Grey matter pathology in multiple sclerosis.], Acta Neurol Scand Suppl. 2006;183:48-50, Veebiversioon (vaadatud 10.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
}}
 
==Välisallikad==
75 777

muudatust