Rahvaluule: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tvubuv
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.51 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
'''Rahvaluule''' ehk '''folkloor''' (inglise sõnast ''folklore'' 'rahvapärimus') on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, [[mäng]]ud ja [[tants]]ud, [[uskumused]] ja [[kombed]], mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub [[etnograafia]] valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: [[rahvalaul]]e, rahvadraamat, [[rahvajutt]]e ([[muinasjutt]]e, [[muistend]]eid, [[naljand]]eid, [[pajatus]]i), [[mõistatus]]i, [[vanasõna|vanasõnu]] ja [[kõnekäänd]]e.
T6fiyfihhhv8yf8yfiyf8i6f jantson on koolis
 
Rahvaluule uurimisega tegeleb ''[[folkloristika]]'' ehk ''rahvaluuleteadus''.
 
Eesti sõna ''folkloor'' on mugandvorm ingliskeelsest sõnast ''folklore'', mille võttis [[1846]]. aastal kasutusele [[antikvaar]] [[William John Thoms]]<ref>http://www.thefreedictionary.com/folklore (vaadatud 15.08.2013)</ref>.
 
Rahvaluule jaguneb
* ''rahvalaul'': regivärsiline, lõppriimiline;
* ''rahvajutt'': muistend, muinasjutt, naljand, pajatus;
* ''rahvaluule väikeliigid'': mõistatus, kõnekäänd, vanasõna.
 
Rahvaluules ilmneb [[sünkretism]], see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse [[tüüp]]ideks (muinasjututüüp, vanasõnatüüp, tantsutüüp jne). Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem erinevad selle teisendid üksteisest. Rahvaluule uurimine tugineb eelkõige teisendite võrdlemisele.
 
Rahvaluulel on püsiv kunstiväärtus. Kirjaoskamatul rahval asendas see nii [[kirjandus]]t kui [[teadus]]t. Rahvaluule on ka kirjanduse läte: paljude rahvaste kirjandus on alguse saanud rahvaluuleteoste avaldamisest või nende liitmisest [[eepos]]eks. Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe.
 
[[20. sajand]]il on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka [[kaasaegne folkloor]], samuti [[rahvapärimus]]e kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid (näiteks ''[[graffiti]]'' ja [[linnalegendid]]).
 
== Folkloori kahjulik mõju ==