Ain Padrik: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 17 baiti ,  4 aasta eest
P
Teksti parandus.
P (Kirjavigade parandamine ning lisadetaili lisamine.)
P (Teksti parandus.)
'''Ain Padrik''' (sündinud 27. aprillil 1947) on Eesti arhitekt.<ref name="arhliit.ee">http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/120/ </ref>.
 
Padrik lõpetas 1971.aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ([[Eesti Kunstiakadeemia|ERKI]]) arhitektuuri erialal<ref name=":1" />
Ta kuulus noorte arhitektide ja kunstnike eriala ümbermõtestamise rühmitusse Tallinna Kool, mille eesotsas olid Tiit Kaljundi, [[Vilen Künnapu]], [[Leonhard Lapin]], Avo-Himm Looveer ja [[Ülevi Eljand]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, Mari Laanemets|pealkiri=Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=332}}</ref>
 
Nõukogude perioodil töötas ta kolhoosidevahelises projekteerimisinstituudis [[EKE Projekt]].<ref name=":1" />
 
1991. aastal asutas ta arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik koos Vilen Künnapuga.<ref name="arhliit.ee" />
Padrik on olnud õppejõud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]].<ref name=":0" />
 
Ta on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.<ref name="arhliit.ee"/>.
 
==Looming==
Padriku looming 70ndatel oli väga rikas. Üheks tema silmapaistvaks maaarhitektuuri objektiks on Raikküla kolhoosi keskusehoone (1981). Postmodernistlik hoone on meisterlikult seotud lähedal asuva mõisaansambliga. Kogu hoone ulatuses leidub klassikaliseleklaasikalisele arhitektuurile viitavaid detaile – sambaid, pilastreid ja frontoone, samas jälgib hoone tüüpelamute arhitektuuri. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=75, 375, 404}}</ref>
 
Samal aastal võttis Padrik koos Künnapuga osa Tallinna 2. keskkooli juurdeehituse võistlusest. Postmodernistlik hoone mehise atlandiga katusenurka hoidmas tõi autoritele esimese koha. 1990. aastatel aga leiti, et hoone kasutab liigselt ressursse ning õuekülje klasslifti idee ei leidnud muinsuskaitselt toetust ning hoone jäi ehitamata.
Esimese rahvusvahelise tunnustuse tõi neile ja [[Lennart Meri|Lennart Merile]] 1984. aasta Arktika Keskuse arhitektuurivõistluse eriauhind Soomes.<ref>Arctic Center Rovaniemi konkursitöö "Silverwhite". (EAM Fk 9706); Eesti Arhitektuurimuuseum</ref> Ehitise põhimahtu läbistas sümboolne Põhjanaelale suunatud viltune klaastorn. Mütoloogiline kontseptsioon saami ornamentidega oli seotud kaasaegseks vormilahenduseks. Hoone pälvis palju välismaist tähelepanu. Seda avaldati Soome arhitektuuriajakirjas “Arhitehti” ning Briti “Architectural Review” kaanel ning jõudis lõpuks ka New Yorki prestiižikale näitusele “Modern Redux”.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=8}}</ref>
 
Koos [[Andres Siim|Andres Siimuga]] said nad teise koha 1988. aastal Los Angeleses West Coast Gateway konkursil, kus võisteldi maailma arhitektuuri suurnimedega.<ref>West Coast Gateway Los Angeleses, võistlustöö. EAM _ 10131 Ar 41.1.22, Eesti Arhitektuurimuuseum, <nowiki>http://www.muis.ee/museaalview/2244735</nowiki> </ref> Lähteülesandeks oli luua Los Angelese kiirtee kohale hiigelsuur kultuurikeskus. Eestlaste kavandatud hoone keskmeks oli kaks hiigeltala, mille vaheline kuristik oli täidetud mitmesuguste kommunikatsioonide ning erinevate geomeetriliste vormidega, millesse olidoli paigutatud hoone funktsioonid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vilen Künnapu ja Ain Padrik|pealkiri=Valitud töid|aasta=1999|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=12}}</ref>
 
Peale Künnapu & Padrik büroo loomist valmis 1994. aastal [[Tallinna metodisti kirik|Metodisti kirik Tallinnas]] (ehitatud 2000. aastal). Multifunktsionaalse kirikuhoone ehitamine oli omas ajas märk ühiskonna suhtumise muutusest, kus liiguti äriehitistele orienteeritud kapitalismist edasi kodanikuühiskonna suhtumise poole. Skulpturaalse ning laeva meenutava hoone aktsent on koondatud sissepääsu juurde tõustes tahulise tornina kõrgusesse.
6

muudatust