Erinevus lehekülje "Rakvere Karmeli kogudus" redaktsioonide vahel

Sõda lõppes, kuid probleemid jäid. Tuli õppida elama täiesti uues olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti kokku mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti-kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi- kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele.
 
1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks [[Árpád Arder|Arpad Arder]],<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%81rp%C3%A1d_Arder|Pealkiri=Arpad Arder|Väljaanne=Vikipeedia|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Arpad Arderi vanaisa oli Jaan Poska ning isaks laulja Aleksander Arder. Arderi juhtimiselArpadi alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevusisa oli aga„Estonia“ abikaasaooperisolist Veronikaja Arderilaulupedagoog õlul,Aleksander kes juhatas nii segaArder,- nais-kellest kuiema kaTatjana mandoliinikooriaga ning oli ühtlasilahutas. organist1930. Iga-aastaseksaastal suursündmusekssai olidtulevase vägavaimuliku rahvarohkedja soomekeelsedkirjamehe nelipühakoosolekud,kasuisaks kuhutuntud saabusajakirjanik külalisija isegiühiskonnategelane VenemaaEduard mitmest paigastLaaman. ArderistArpad kujunesArder koguduseon juhtmeenutanud, keset olielati tegusKadriorus ja võimekaskasuisa ningvõttis kedateda mäletatikaasa veeljalutuskäikudele aastaid.parki Aastatel 1969 -70 asus Kesk-Aasia aladeltja Eestissemereranda, sealhulgaskus kata Rakvererääkis piirkonda,mereõigusest elama(Laaman hulgaliseltoli saksahariduselt perekondi.jurist) Kogudusega liitusja üle 150 usklikuastronoomiast. ToimusidArpad saksakeelsedArder koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suurlõpetas segakoor1941. Rohkearvulineaastal oliTallinna lastePoeglaste ja noorte osavõtt koosolekutestKommertskooli. Kahjuks1942–1943 oliõppis samalta ajalTartu ArpadÜlikoolis Ardermajandust, tolleaegsetekuid võimudeõpingud surveljäid sunnitud Rakverest lahkumalõpetamata. ArderNõukogude onokupatsiooni kirjutanudperioodil mitmeidtuli raamatuid,Arpadil muuhulgasviibida kaPatareis "Kusning onVenemaa Arpadivangilaagrites.<ref>{{Netiviide|Autor=Jaan kuningasLukas|URL=http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?",id=29791|Pealkiri=Nädala kusjuubilar taArpad teisteArder teemade95|Väljaanne=Kesknädal|Aeg=06. hulgasdetsember räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.2017|Kasutatud=}}</ref>
 
Arderi juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega,- nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast. Arderist kujunes koguduse juht, kes oli tegus ja võimekas ning keda mäletati veel aastaid. Aastatel 1969 -70 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma. Arder on kirjutanud mitmeid raamatuid, muuhulgas ka "Kus on Arpadi kuningas?", kus ta teiste teemade hulgas räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.
 
Pärast Arderi lahkumist Rakverest alustas 1969. aasta sügisest koguduse juhtimise tööd Ilmar Kurg. Ilmar Kurg juhtis koguduse tööd kuni 1975. aasta sügiseni.
 
Pärast Ilmar Kure lahkumist ametitööst asus 1976. aasta kevadel Rakvere Karmeli kogudusevanema kohuseid täitma [[Peeter Roosimaa]] Oleviste kogudusest. Noor ja tegus Roosimaa suunati mõned aastad hiljem õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Tänane EELK Luterliku kiriku õpetaja Margit Nirgi meenutab seda aega järgmiselt: „Sain tollal äsja Rakverre kolinud pastori Peeter Roosimaa juhitud Karmeli baptistikoguduse organistiks. Praegu tajun, et nendes ateismi võidukäigu ajas olnud kogudustes olid haruldased inimesed. Diskrimineeritud olid sel ajal kõik usklikud, aga ei nurisetud, vaid kiideti Jumalat. Nende käitumine isekeskis ja võõrastega oli selline, et see sobinuks igasse kuningakotta. Ei tohi unustada, et selle põlvkonna inimeste kannatusteks olid mõrvad, toidupuudus, haigused, hariduse keelamine, vaadetest tingitud tagakiusamine …“<ref>{{Netiviide|Autor=Kätlin Liimets|URL=http://www.eestikirik.ee/margit-nirgi-koik-on-olnud-jumala-arm/|Pealkiri=Margit Nirgi: Kõik on olnud Jumala arm|Väljaanne=Eesti Kirik|Aeg=12.04.2017|Kasutatud=}}</ref>
 
==== Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne aeg ====
34

muudatust