Rakvere Karmeli kogudus: erinevus redaktsioonide vahel

1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks [[Árpád Arder|Arpad Arder]],<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%81rp%C3%A1d_Arder|Pealkiri=Arpad Arder|Väljaanne=Vikipeedia|Aeg=|Kasutatud=13.03.2018}}</ref> kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Arpad Arderi vanaisa oli Jaan Poska. ning isaksArpadi lauljaisa oli „Estonia“ ooperisolist ja laulupedagoog Aleksander Arder, kellest ema Tatjana aga lahutas. 1930. aastal sai tulevase vaimuliku ja kirjamehe kasuisaks tuntud ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman. Arpad Arder on meenutanud, et elati Kadriorus ja kasuisa võttis teda kaasa jalutuskäikudele parki ja mereranda, kus ta rääkis mereõigusest (Laaman oli hariduselt jurist) ja astronoomiast. Arpad Arder lõpetas 1941. aastal Tallinna Poeglaste Kommertskooli. 1942–1943 õppis ta Tartu Ülikoolis majandust, kuid õpingud jäid lõpetamata. Nõukogude okupatsiooni perioodil tuli Arpadil viibida Patareis ning Venemaa vangilaagrites.<ref>{{Netiviide|Autor=Jaan Lukas|URL=http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=29791|Pealkiri=Nädala juubilar Arpad Arder 95|Väljaanne=Kesknädal|Aeg=06. detsember 2017|Kasutatud=}}</ref>

Arderi juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega,- nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast. Arderist kujunes koguduse juht, kes oli tegus ja võimekas ning keda mäletati veel aastaid. Aastatel 1969 -70 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma. Arder on kirjutanud mitmeid raamatuid, muuhulgas ka "Kus on Arpadi kuningas?", kus ta teiste teemade hulgas räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.

Pärast Ilmar Kure lahkumist ametitööst asus 1976. aasta kevadel Rakvere Karmeli kogudusevanema kohuseid täitma [[Peeter Roosimaa]] Oleviste kogudusest. Noor ja tegus Roosimaa suunati mõned aastad hiljem õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Tänane EELK Luterliku kiriku õpetaja Margit Nirgi meenutab seda aega järgmiselt: „Sain tollal äsja Rakverre kolinud pastori Peeter Roosimaa juhitud Karmeli baptistikoguduse organistiks. Praegu tajun, et nendes ateismi võidukäigu ajas olnud kogudustes olid haruldased inimesed. Diskrimineeritud olid sel ajal kõik usklikud, aga ei nurisetud, vaid kiideti Jumalat. Nende käitumine isekeskis ja võõrastega oli selline, et see sobinuks igasse kuningakotta. Ei tohi unustada, et selle põlvkonna inimeste kannatusteks olid mõrvad, toidupuudus, haigused, hariduse keelamine, vaadetest tingitud tagakiusamine …“<ref>{{Netiviide|Autor=Kätlin Liimets|URL=http://www.eestikirik.ee/margit-nirgi-koik-on-olnud-jumala-arm/|Pealkiri=Margit Nirgi: Kõik on olnud Jumala arm|Väljaanne=Eesti Kirik|Aeg=12.04.2017|Kasutatud=}}</ref>