Refleksioon: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

Ladina keelest tulenev sõna refleksioon ehk ''reflectere'' tähenduseks on aken, tagasipöördumine ning tagasipeegeldumine (Taimalu<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/|Pealkiri=. Refleksioon õpetaja professionaalses arengus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>).

 

Lisaks on ka Dewey (1933)<ref>{{Raamatuviide|autor=John Dewey|pealkiri=How we think: A restatement of the Relation of Reflective Thinking to the Educative Process|aasta=1993|koht=Chicago|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> omal moel defineerinud reflektiivse mõtlemise mõistet. Ta avaldab arvamust, et reflektiivne mõtlemine on nagu aktiivne, pidev ja ettevaatlik hoiakute ning sealhulgas ka eeldatavate teadmiste kaalutlemine olemasolevate teadmiste ja järelduste valguses.

 

TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Eisenschmidt, Kasesalu, Tereping (2009)<ref>{{Netiviide|Autor=Eisenschmidt, E. Kasesalu, A. Tereping, M.|URL=https://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu%20Kolled%C5%BE/Pedagoogiline%20praktika/%C3%95petajakoolituse-%C3%BCli%C3%B5pilaste-refleksioonioskuse-arendamine-ja-toetamine.pdf|Pealkiri=Õpetajakoolituse üliõpilaste refleksioonioskuse arendamine ja toetamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on selgitanud oma arusaama järgnevalt: "Refleksiooni võib pidada õppimise protsessiks, mille käigus analüüsitakse ja mõtestatakse tegevust ning tehakse sellest järeldused ning kaasneb muutumisvajaduse teadvustamine. Seega, midagi meie igapäevases tegevuses muutub. Seda võib võrrelda ka kogemusõppega (''experiental learning''), kus oma kogemuse mõtestamise kaudu jõuame uue teadmiseni. Igapäevaelus on refleksioon eelkõige probleemi lahendamine, mille käigus toimub käitumise muutmine ja uute strateegiate kasutusele võtmine".

 

# '''missioon'''.

 

Samuti on refleksiooni lihtsamaks lahtimõtestamiseks käsile võetud mitmeid mudeleid. Nagu näiteks "SIBULA" mudel, millega iseloomustatakse relfektsiooni tasemeid. Samuti Gibbsi refleksiooniring või Korthageni ALACT-mudel, mille abil kirjeldatakse relfkektsiooni struktueeritud protsessi.

 

# '''MISSIOON –''' Mis on minu inspiratsiooniallikaks? Millisena hinnataksev oma üldist olemust ? Mis võiks anda tähenduse ja sealhulgas olulisuse meie tööle ja ka kaasnevale elule?

 

Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, mis pärineb ''Gibbs, G. (1988)''<ref>{{Raamatuviide|autor=Gibbs, G|pealkiri=Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods|aasta=1988|koht=Birmingham|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ''tööst Learning by Doing: A guide to teaching and learning methods.'', sisaldab '''Gibbsi refleksiooniring'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/|Pealkiri=Gibbsi relfeksiooniring|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas järgmisi punkte:

 

# '''TEGEVUSPLAAN'''

 

Koolitusprogramm tuleviku õpetaja info põhjal, aitab '''Korthageni ALACT-mudel'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/|Pealkiri=Korthagen ALACT- mudel reflektsiooni struktueeritud protsessi kirjeldamiseks|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> endas lahti mõtestada aga hoopiski järgmisi punkte: