Kufstein: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 38 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:CD38:5DC9:8AF6:1223|aasta=2018|kuu=mai}}{{Viitamata|kuu=mai|aasta=2018}}
 
{{linn/Austria
| nimi = Kufstein
5. rida ⟶ 7. rida:
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:WappenCoat atof kufsteinarms Kufstein.pngsvg|100px]]
| vapi_link = [[Kufsteini vapp]]
| pindala = 39,437
| elanikke = 1718 200726 (20102016)
| lat_deg = 47
| lat_min = 35
17. rida ⟶ 19. rida:
| asendikaardi_pilt =
}}
 
'''Kufstein''' on linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal.
[[Pilt:Kufstein Festung Pendling-1.jpg|thumb|Vaade Kufsteini kindlusele ja Brandenbergi Alpidele]]
[[Pilt:Kufstein im Bezirk KU.png|thumb|Kufsteini paiknemine Kufsteini ringkonnas]]
 
'''Kufstein''' on linn [[Austria]] [[Tirool]]i liidumaal, [[Kufsteini ringkond|Kufsteini ringkonna]] halduskeskus. Rahvaarvuga 18 726 (1. jaanuaril 2016) on see liidumaa pealinna [[Innsbruck]]i järel suuruselt teine Tirooli linn. Linna pindala on 39,37 km² ja see asub 499 m kõrgusel merepinnast. Suurim maamärk on [[Kufsteini kindlus]], mida on esimest korda mainitud 13. sajandil.
 
== Geograafia ==
 
Linn paikneb [[Tirooli madalik]]ul [[Inn]]i jõe ääres selle lisajõgede [[Weißache]] ja [[Kaiserbach]]i suubumiskohas, [[Baieri]] ([[Saksamaa]]l) piiri ääres. Omavalitsuse territoorium ulatub piki Alam-[[Inntal]]i [[Brandenbergi Alpid]]e (loodes) ja [[Kaiseri mäed|Kaiseri mägede]] (edelas) vahel. Kauge [[Kaisertal]] oli veel hiljuti viimane asustatud org Austrias, kuhu ei olnud transpordiühendust, enne kui 2006. aastal ehitati maanteetunnel Kufsteinist [[Ebbsi vald|Ebbsi]]. Linnast põhjas lahkub Inn [[Põhja-Lubjakivi Alpid]]est ja siseneb [[Baieri Alpide lavamaa]]le. Linna piirkonnas on mitu väikest järve, nagu [[Pfrillsee]], [[Längsee (Tirool)|Längsee]] ja [[Hechtsee]]; [[Egelsee (Tirool)|Egelsee]] ja [[Maistaller Lacke]] on looduskaitsealad.
 
Omavalitsuskorraldus hõlmab katastrikogukondi Kufstein, Mosbach ja Thierberg; linn ise jaguneb 5 kvartaliks (Zentrum, Sparchen, Weissach, Endach ja Zell).
 
== Majandus ==
 
Kufsteinis asuvad klaasitootja [[Riedel Glas|Riedel]], relvatootja [[Voere]] ja tekstiilmattide tootja [[Kleen-Tex]] .
 
Kufsteinis asub ka [[Kufsteini rakenduskõrgkool]], mis pakub ettevõtlusharidust ja on rahvusvaheline vahetuskeskus.
 
== Transport ==
 
[[Pilt:Kufstein Almabtrieb 2005.jpg|thumb|right|Iga-aastane ''[[Almabtrieb]]'' lehmarongkäik Kufsteinis]]
 
Kufsteinis on 2 väljapääsu piki [[Inntal Autobahn|A12]] [[kiirtee]]d ([[autobahn]]) [[Innsbruck]]ist [[Rosenheim]]i.
 
1876. aastal avatud [[Kufsteini raudteejaam]] moodustab osa [[Alam-Inntali raudtee]] lõigust Brenneri teljel [[München]]ist [[Verona]]sse.
 
[[Festungsbahn (Kufstein)|Festungsbahn]] on [[funikulaarraudtee]], mis ühendab linnakeskust [[Kufsteini kindlus]]ega.
{{clear left}}
 
== Ajalugu ==
 
Arheoloogilised leiud [[Tischoferi koobas|Tischoferi koopas]] Kaisertalis näitavad piirkonna asustatust rohkem kui 30 000 aastat tagasi, vanimad jäljed inimasustusest Tiroolis. Liidendatuna aastal 15 eKr [[Rooma riik]]i, moodustas Inni jõgi piiri [[Rooma riik|Rooma]] ''[[Raetia]]'' ja ''[[Noricum]]i'' provintside vahel.
 
Kirikut ''Caofsteinis'' on esmakordselt mainitud 788. aasta dokumendis, mille on välja andnud piiskop [[Arn Salzburgist]]. Sel ajal oli Alam-Inntal [[Baieri hertsogkond|Baieri]] valduste osa [[Agilolfingid|Agilolfingist]] hertsog [[Tassilo III]] alluvuses, kelle [[Karl Suur]] kukutas ja asemele pani prefekt [[Gerold Noorem|Geroldi]]. [[Kufsteini kindlus|Kindlust]] on esmakordselt dokumenteeritud 1205. aastal kui [[Regensburgi piiskopid|Regensburgi piiskopi]] ja [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogi]] valdust.
 
14. sajandi alguses andis [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachist]] keiser, ka Baieri hertsog, [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] Kufsteini kodanikele kohtupidamise õiguse. Kufstein läks 1342. aastal [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvkonnale]], kui see oli pulmakingiks krahvinna [[Margarete Tiroolist|Margaretele]] tema abikaasalt, keiser Ludwigi pojalt [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig Brandenburglaselt]]. Siiski läks see pärast Margarete surma 1369. aastal Baierile tagasi. Baieri hertsog [[Stephan III (Baieri)|Stephan III]] andis Kufsteinile 1393. aastal [[linnaõigus]]e, selle tähtsuse tõttu kauplemis- ja sildumispunktina Inni jõel. Alates 1415. aastast ehitas tema poeg ja järglane hertsog [[Ludwig VII (Baieri)|Ludwig VII]] kindluse suuresti ümber ja laiendas seda.
 
[[Pilt:Herzog Erich der Ältere von Calenberg und Kaiser Maximilian vor der Veste Kufstein in Tirol by Johannes Christian Riepenhausen.jpg|thumb|left|Keiser Maximilian siseneb Kufsteini, 1836. aasta joonistus]]
 
Strateegiliselt olulise Kufsteini piirikindluse valdus jäi vaidlusaluseks. 1504. aastal kasutas [[Habsburgid|Habsburgist]] keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ära [[Landshuti pärilussõda]] Baieri Wittelsbachide dünastias: tema [[Austria ertshertsogkond|Austria]] väed piirasid linna ümber ning [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeval]] [[Köln]]is järgmisel aastal otsustas keiser Kufsteini territooriumite loovutamise Habsburgide Tirooli maadele. Maximilian lasi kindlusele rajada silmapaistva ''Kaiserturm'' torni, mis valmis 1522. aastal.
 
[[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal piirasid Baieri väed kuurvürst [[Maximilian II Emanuel (Baieri)|Maximilian II Emanueli]] juhtimisel 1703. aastal taas kindlust, sellest hoolimata kinnitati Austria valdusi [[Ilbersheimi leping]]uga järgmisel aastal. Pärast [[Kolmanda koalitsiooni sõda]] kingiti Kufstein 1805. aastal [[Pressburgi rahu]]ga taas kord äsjaloodud [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigile]] ja 1809. aasta [[Tirooli mäss]] purustati [[Baieri armee]] poolt. 1813./14. aastal läks see lõplikult [[Austria keisririik|Austria keisririigile]].
 
19. sajandil muudeti Kufsteini kindlus kinnipidamiskohaks poliitilistele vangidele, nagu [[Ungari kuningriik (1526–1867)|Ungari]] lindprii [[Sándor Rózsa]], kes veetis siin mitu aastat enne lõplikku armuandmist 1868. aastal. Linna majanduslik areng paranes otsustavalt [[Alam-Inntali raudtee]]liini avamisega 1858. aastal.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpupäevadel kannatas ajalooline südalinn [[Strateegilised pommitamised Teise maailmasõja ajal|Liitlaste pommirünnakutes]]. Pärast sõda [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|okupeerisid]] Kufsteini Prantsuse ja Ameerika väed; see oli Prantsuse sektori [[ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon]]i [[Ümberasustatud isikute laager|Ümberasustatud isikute laagri]] paik.
 
== Vaatamisväärsused ==
 
[[Pilt:Kufstein Panorama.jpg|thumb|center|600px|Panoraamvaade Kufsteinile]]
[[Pilt:Kufstein, Tirol, Austria.JPG|thumb|Austria Tirooli piirkonnale omane arhitektuuristiil.]]
[[Pilt:Festung kufstein.jpg|thumb|right|Kufsteini kindlus]]
[[Pilt:KufsteinWasserbastei.jpg|thumb|right|Wasserbastei, osa keskaegsest linnamüürist.]]
[[Pilt:Stadtpfarrkirche St. Vitus, Kufstein 2.JPG|thumb|right|Saint Vituse kirik.]]
 
Oma pika ajaloo tõttu pakub Kufsteini linn erinevaid vaatamisväärsusi:
 
* Kindlus (''Festung'') on ehitatud kaljule kõrgusega 90 m. Mõnikord ekslikult ''Schloss Garoldseckiks'' nimetatud kindlust on esmakordselt 1205. aastal dokumendis mainitud kui ''Castrum Caofstein''. Seda laiendati mitu korda. Kõige tähtsam torn, ümar ja muljetavaldav ''Kaiserturm'' ehitati aastatel 1518-22. Kindlust kasutati ajaloos mitu korda vanglana. Täna on see kuulus oma suure oreli (''Heldenorgel'') poolest.
* Vanalinn (''Altstadt'') mitme maalilise tänavaga, millest kõige kuulsam on ''Römerhofgasse''.
* Vaatamisväärne raekoda (''Rathaus'') on väljakul nimega ''Stadtplatz''.
* Saint Vituse kirik on Kufsteini vanim kirik. Seda ehitati aastatel 1390-1420 tüüpilises [[gooti stiil]]is. Aastatel 1660-61 muudeti see [[barokk]] stiilis kirikuks.
* Osa keskaegsest linnamüürist on hästi säilinud ja tasub külastada. Vaatamisväärne ''Wasserbastei'' on vanalinna põhjaosas [[Inn]]i jõe ääres. Linnamüüri lõunaosas võib näha endist väravat nimega ''Auracher Löchl''.
 
== Rahvusvahelised suhted ==
=== Sõpruslinnad ===
 
* [[Frauenfeld]], [[Šveits]]
* [[Rovereto]], [[Itaalia]]
* [[Langenlois]], [[Austria]]
 
== Tuntud inimesed ==
 
[[Pilt:Kazinczy.jpg|thumb|150px|Ferenc Kazinczy]]
 
* [[Ferenc Kazinczy]] (1759–1831), kirjanik, [[ungari keel]]e ja kirjanduse uuendaja
* [[Josef Madersperger]] (1768–1850), rätsep ja üks õmblusmasina leiutajaid
* [[Adele Stürzl]] (1892–1944), kommunist ja natsivastane vastupanuvõitleja
* [[Max Reisch]] (1912–1985), orientalist ja kirjanik
* [[Claus Josef Riedel]] (1925–2004), ettevõtja ja klaasikunstnik
* [[Cornelius Rost]] (1919–1983), Wehrmachti ohvitser ja mall romaanile '' So weit die Füße tragen ''
* [[Christian Pravda]] (1927–1994), mäesuusataja
* [[Günter Pichler]] (sündinud aastal 1940), muusik ja professor
* [[Franz Schuler]] (sündinud aastal 1962), kahevõistleja
* [[Manfred Linzmaier]] (sündinud aastal 1962), jalgpallur ja meeskonna mänedžer
* [[Armin Kircher]] (1966–2015), kirikumuusik ja helilooja
* [[Markus Kronthaler]] (1967–2006), mägironija
* [[Karl Wendlinger]] (sündinud aastal 1968), võidusõitja ja Vormel 1 juht
* [[Claus Dalpiaz]] (sündinud aastal 1971), jäähoki väravavaht
* [[Leslie H. Sabo Jr.]] (1948–1970), Ameerika sõdur, ''[[Medal of Honor]]'' saaja
 
== Meedia ja kunst ==
=== Film ja televisioon ===
 
Paiku Kufsteinis ja selle ümbruses on kasutatud mitmes filmis ja teleprogrammis: ''[[Saatus (1942. aasta film)|Saatus]]'' (1942), ''[[Mäekristall (1949. aasta film)|Mäekristall]]'' (1949), ''[[Sinihabe (1951. aasta film)|Sinihabe]]'' (1951), ''[[Valged varjud (1951. aasta film)|Valged varjud]]'' (1951), ''Das letzte Aufgebot'' (1953), ''[[Lendav klassiruum (1954. aasta film)|Lendav klassiruum]]'' (1954), ''Graf Porno und die liebesdurstigen Töchter'' (1969), ''[[Vanessa (1977. aasta film)|Vanessa]]'' (1977), ''Sachrang'' (1978), TV dokumentaalsari ''Bilderbuch Deutschland'' (1996), ''Da wo das Glück beginnt'' (2006), ''Da wo es noch Treue gibt'' (2006) ja ''Da wo die Freundschaft zahlt'' (2007).
 
=== Muusika ===
 
[[Heino]] laul ''Das Kufsteinlied'' on Kufsteinist. Franzl Langi laul on ''Kufstein-lied''.
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.kufstein.at www.kufstein.at]
* [http://www.gpix.at/Gpix.at-Gigapixel_gpath,kufstein,pid,9112,type,gpix.html Kufsteini panoraam]
* [http://www.kufstein.org Kufsteini veebikaamera]
* [http://www.heimat-kufstein.at/ www.heimat-kufstein.at]
 
[[Kategooria:Austria linnad]]