Cserhát: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'thumb|right|250px '''Cserhát''' on mäestik Kesk-Euroopas, Ungaris, osa Karpaatidest. Mäestik asub Pesti ja Nóg...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Kuna Cserhát asub kõrgemate [[Börzsönyi]] ja [[Mátra]] mägede vahel, on sealne kliima suhteliselt kuiv. Varem katsid kogu mäestikku [[tammik]]ud ja tamme-[[valgepöök|valgepöögi]] segametsad. Maha raiutud tammikute asemel on hakanud kasvama [[robiinia]]d ja [[must mänd]].
[[Pilt:A_Zagyva_volgye.jpg|pisi|left|Zagyva jõe org]]
Mäestikus on kaks [[mastikukaitseala]], mis alluvad [[Büki rahvuspark|Büki rahvuspargile]].<ref>Tájvédelmi körzetek a Bükki Nemzeti Parkban 2002. november 16.</ref> Seal asub ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]se kuuluv [[Hollókö]] küla.<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/401 Old Village of Hollókő and its Surroundings]</ref>
11. rida ⟶ 13. rida:
Mäestik asub [[ALCAPA]] mikrolaamal, mis oli [[Triias]]e ajastul osa [[Aafrika]]st.
[[Pilt:The_Naszály_from_Rétság.jpg|pisi|Naszály mäe moodustab Triiases moodustunud paas]]
Vanimad sealsed kivimid on Triiases moodustunud [[paas]] ja [[dolomiit]], millest on moodustunud mägismaa kõrgeimad tipud. Seejärel meri taandus ja uued settekivimid hakkasid moodustuma [[Eotseen]]i lõpus, kujunedes seejärel seal kuni [[Miotseen]]i alguseni. Miotseenis kujunes sealne piirkond [[laguun]]iks, kuhu kandus ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt [[liiv]]a ja milles tekkis [[mergel]].<ref>A Cserhát jellemzői (magyar nyelven). fsz.bme.hu, 2002. november 16. </ref>
18. rida ⟶ 21. rida:
Järgnevalt kujundasid sealse maastiku jõed, mille voolu kujundasid vulkaanilise aktiivsuse ajal tekkinud lõhed ning rikked.
==Viited==
{{Coordinate | NS = 47/55/N | EW = 19/30/E |type=mountain |region=HU |dim=20000}}▼
{{viited}}
{{commonskat|Cserhát}}
▲{{Coordinate | NS = 47/55/0/N | EW = 19/30/0/E |type=mountain |region=HU |dim=20000}}
[[Kategooria:Ungari mäestikud]]
| |||
