Kompleksjuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Elektriline kompleksjuhtivus Ý on elektrilise [[kaksklemm]]<nowiki/>i või elektriahela[[elektriahel]]a osa juhtivus harmoonilise perioodilise vahelduva elektripinge jaoks.

Kõige tuntum kompleksjuhtivuse liik on [[elektriline juhtivus]] perioodilise siinuselise [[vahelduvpinge]] jaoks ehk vahelduvvoolujuhtivus Ý=G+jB. Siin G esitab juhtivuse reaalosa, mis vastab [[Aktiivjuhtivus|aktiivjuhtivusele]] ja B esitab imaginaarosa, mis vastab [[Reaktiivjuhtivus|reaktiivjuhtivusele]], mis võib olla oma iseloomu poolest kas [[Mahtuvustakistus|mahtuvuslik]] või [[Induktiivtakistus|induktiivne]]. Siinjuures on aktiivjuhtivus G ja reaktiivjuhtivus jB ühendatud omavahel [[Paralleelne ühendus|paralleelselt]] ([[rööpühendus]]<nowiki/>ena).

Kompleksjuhtivuse pöördsuurus on [[komplekstakistus]] Ż=R+jX=1/Ý. Komplekstakistuse puhul on reaalosa ehk [[Aktiivtakistus|aktiivtaksitusaktiivtakistus]] R ja imaginaarosa ehk [[reaktiivtakistus]] ühendatud omavahel järjestikku.

Keerukad on aseskeemid ka elektrokeemiliste objektide kompleksjuhtivuse ehk [[Elektrokeemiline kompleksjuhtivus|elektrokeemilise kompleksjuhtivuse]] puhul, kus tihti lisanduvad objekti aseskeemile veel mõõtmise teostamiseks vajalike [[Elektroodid|elektroodideelektrood]]ide aseskeemid, mille olemasolu impedantsi mõõtmise tulemuste interpreteerimisel tihti ei saa ignoreerida.

[[Kompleksjuhtivuse mõõtur|Kompleksjuhtivuse mõõturid]]id võimaldavad mõõta kompleksjuhtivuse parameetrite väärtusi, reeglina reaalosa G ja imaginaarosa B, harvemini mooduli Y ja faasinurga &Phi; väärtusi või veel harvemini mingit muud parameetrite kombinatsiooni..

Kompleksjuhtivuse parameetrite mõõtmiseks kasutatakse [[kompleksjuhtivuse mõõtur]]<nowiki/>eid. Tihti on need realiseeritud ühildatuna [[komplekstakistuse mõõtur]]<nowiki/>iga.