Aerosool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
P Klaster (füüsika)
68. rida:
Aerosooli [[kontsentratsioon]]i väljendamiseks kasutatakse kas [[ruumala]]ühikus leiduvate osakeste arvu ehk arvkontsentratsiooni või ruumalaühikus leiduvate osakeste [[mass]]i ehk masskontsentratsiooni. Need näitajad on omavahel seotud ning üksteiseks teisendatavad osakeste kuju ja [[tihedus]]e kaudu. Suuruse erinevustest tingitult on väikestel osakestel võrreldes jämedate osakestega masskontsentratsioon väiksem ning arvkontsentratsioon suurem. Aerosooli mõõtmisi tehakse tuginedes osakeste erinevale massile.
Suurusjaotuse spektrites eristuvad selgelt eri suurustega osakeste kogumikud (moodid).
* Nukleatsioonimood (u 3–30 nm) – gaasiliste lisandite kondenseerumisel moodustuvad [[klasterKlaster (füüsika)|klastrid]], mis kaovad kiirelt [[Browni liikumine|Browni liikumises]] [[akumuleerumine|akumuleerumise]] tõttu.
* Aitkeni mood (u 30–100 nm) – suuremad [[klaster|klastrid]], mis on peamised [[kondensatsioonituum|kondensatsioonitsentrid]] pilvetilkade tekkimisel.
* Akumulatsioonimood (u 100–1 μm) – tekivad väiksemate osakeste ühinemisel (koagulatsioonil), põlemisel, aurude kondenseerumisel jms protsessides. Need osakesed kogunevad atmosfääris, kuna on liiga suured selleks, et [[difusioon]]i teel kiiresti edasi koaguleeruda ja liiga väikesed selleks, et [[raskusjõud|raskusjõu]] mõjul välja sadestuda. Väljuvad atmosfäärist väljapesemisel [[sademed|sademetega]].
* Mehaanilise tekkega osakeste mood (u. 1–10 μm, mõnikord kuni 100 μm) – osakesed, nagu tolm, [[lendtuhk]], meresool, taimeeosed, mida tekib massi järgi palju, kuid mis sadestuvad [[gravitatsioon]]i tõttu kiiresti välja.<ref name="Kaasik" />