Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
Elektroonika tegeleb [[Elektrilised ahelad|elektriliste ahelatega]], mis sisaldavad [[Aktiivsed elektrilised komponendid|aktiivseid elektrilisi komponente]] (nagu näiteks [[Elektrovaakumseadis|vaakumlambid]], [[transistor]]<nowiki/>id, [[diood]]<nowiki/>id, [[integraallülitus]]<nowiki/>ed, [[optoelektroonika]] seadmed ja [[andur]]<nowiki/>id), sellega seotud [[Passiivsed elektrilised komponendid|passiivseid elektrilisi komponente]], ja nende omavahel ühendamise tehnoloogiatega.
 
 
Tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed peamiselt või eranditult aktiivsetest pooljuhtseadistest koosnevaid vooluahelaid, mida on täiendatud passiivsete elementidega. Sellist vooluahelat käsitletakse kui [[elektronahel]]<nowiki/>at (-[[lülitus]]<nowiki/>t).
 
Aktiivsete komponentide mittelineaarne käitumine ([[tunneldiood]]) ja nende juures avalduv elektronide voogude juhtimise ([[Hall'i effekt]]) või voolu suuruse juhtimise ([[triood]], [[transistor]]) võimalus muudab võimalikuks nõrkade signaalide [[Võimendamine|võimendamise]] ja [[Signaali muundamine|signaalide muundamise]].
 
 
 
Elektroonikat kasutatakse laialdaselt [[Informatsiooni töötlemine|informatsiooni töötlemise]]<nowiki/>s, [[telekommunikatsioon]]<nowiki/>is ja [[signaalitöötlus]]<nowiki/>es.
 
Elektroonika eristub elektrialasest ja elektromehaanikaalasest teadusest ja tehnoloogiast, mis tegelevad elektrienergia genereerimise, jaotamise, lülitamise, salvestamisega ning muundamisega teistest energiavormidest või ka teisteks energiavormideks, kasutades juhtmeid, mootoreid, generaatoreid, patareisid, lüliteid, releesid, transformaatoreid, takisteid ja muid passiivseid komponente. See eristumine algas 1906. aasta paiku, kui Lee De Forest leiutas [[triood]]<nowiki/>i, mis muutis võimalikuks [[Võimendamine|võimendada]] [[raadiosignaal]]<nowiki/>e ja [[helisignaal]]<nowiki/>e mitte-mehaanilise seadme abil. Kuni 1950. aastani kutsuti seda ala [[raadioelektroonika]]<nowiki/>ks (''radio engineering''), kuna selle põhiline rakendus oli [[raadiosaatja]]<nowiki/>te ja [[Raadiovastuvõtja|vastuvõtjate]] väljatöötamine ja teooria. Elektroonika selle tänapäevasemas mõttes oli sellel perioodil [[Elektrovaakumseadis|vaakuumlamp]]<nowiki/>ide teooria ja kasutamine.
 
 
 
Tänapäeval kasutab enamik elektroonilisi seadmeid elektroonilise kontrolli teostamiseks [[pooljuht]]<nowiki/>komponente.
 
 
 
Pooljuhtseadmete toimimise füüsikaliste põhimõtetega ja nende valmistamise tehnoloogiaga seotud uurimist peetakse [[Tahkisefüüsika|tahkete kehade füüsika]] haruks, samas kui praktiliste probleemide lahendamiseks mõeldud [[Elektroonsed ahelad|elektrooniliste ahelate]] väljatöötamine ja ehitamine kuulub [[elektroonikainseneeria]] alla. See artikkel keskendub elektroonika rakendustehnoloogilistele aspektidele.
 
==Elektroonilised seadmed ja komponendid==
 
 
[[Elektrooniline komponent]] on füüsiline üksus [[Elektrooniline süsteem|elektroonilises süsteemis]], mida kasutatakse elektronide või nendega seotud väljade mõjutamiseks vastavalt elektroonilise süsteemi kavandatud funktsioonile. Konkreetsete funktsioonide (näiteks [[võimendi]], [[raadiovastuvõtja]] või [[ostsillaator]]<nowiki/>i) loomiseks mõeldud komponendid on üldjuhul ette nähtud omavahel ühendamiseks, tavaliselt [[Trükkplaat|trükkplaad]]<nowiki/>ile jootmise teel. Komponendid võivad olla pakitud üksikult või keerukamate rühmade kujul [[integralskeem]]<nowiki/>idena. Levinud elektroonikakomponendid on kondensaatorid, induktiivpoolid, takistid, dioodid, transistorid jne. Komponendid liigitatakse tihti aktiivseteks (nt transistorid ja türistorid) või passiivseteks (näiteks takistid, dioodid, induktiivpoolid ja kondensaatorid).
 
 
==Elektrooniliste komponentide ajalugu==
 
Vaakumlambid olid esimesed elektroonilised komponendid, kuigi esimeseks [[Elektroonikaseade|elektroonikaseadmeks]] võib pidada ka [[röntgenkiiretoru]].<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: Early devices and the rise of radio communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=1|pages=41–43|doi=10.1109/MIE.2012.2182822|ref=harv}}</ref> Nemad määrasid peaaegu täielikult kahekümnenda sajandi esimese poolel toimunud elektroonikarevolutsiooni käigu.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: the conquest of analog communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=2|pages=52–54|doi=10.1109/MIE.2012.2193274|ref=harv}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of Vacuum Tubes: Merging with Digital Computing|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=3|pages=52–55|doi=10.1109/MIE.2012.2207830|ref=harv}}</ref> Nemad viisid elektroonika algelise lõbustuse tasemelt edasi, andes meile [[raadio]], [[televisioon]]<nowiki/>i, [[helisalvestus]]<nowiki/>e, [[radar]]<nowiki/>id, [[telefonikaugside]] ja palju muud. Kuni 1980. aastate keskpaigani mängisid nad juhtivat rolli [[mikrolainetehnika]] ja kõrgepingeülekande ning [[televisioonivastuvõtjate]] ([[televiisor]]<nowiki/>ite) valdkonnas.<ref name="Okamura1994">{{cite book|author=Sōgo Okamura|title=History of Electron Tubes|url=https://books.google.com/books?id=VHFyngmO95YC&pg=PR4|year=1994|publisher=IOS Press|isbn=978-90-5199-145-1|page=5}}</ref> Vaakumlampe kasutatakse endiselt mõnes erirakenduses, näiteks suure võimsusega raadiosagedusvõimendid, elektronkiiretorud, spetsiaalsed heliseadmed, kitarrivõimendid ja mõned mikrolaineseadmed.
 
 
==Ahelate tüübid==
 
Ahelaid ja komponente saab jagada kahte rühma: analoogsed ja digitaalsed. Seade võib koosneda lülitustest, mis on üht või teist ​​tüüpi või mõlema tüübi segu.
 
2820

muudatust