Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)

]]'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Leonhard Johannes Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].

 

 

Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkati 1906. aastast koos õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s. Esialgu õppis Tarvas mehaanikat ning 1915. aastal lõpetas arhitektuuri eriala diplomiga.<ref name=":0">kuraator Sandra Mälk näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis "Karl Tarvas 125" (2010) kogutud materjalid, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv</ref> Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref> Tegusa tudengina osales Tarvas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses ning koolivaheaegadel rikastas enda teadmiste pagasit insener [[Voldemar Lender]]<nowiki/>i käe all.<ref name=":0" />

 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel Muhu väina kindlustusel.<ref name=":0" /> Eesti ajal, aastatel [[1919]]–[[1923]], töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, alates [[1940]]<nowiki/>ndatest vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.

 

== Looming ==

 

=== Tallinna maja ===

[[Fail:Alle 5, Karl Tarvas.jpg|pisi|Alle 5, proj. 1931 (foto: 2018)]]Tarvas tegutses peamiselt 1920.–1930ndatel, mil ehituslaenu võtmise võimalus tagas arhitektile tööd. Ta kujundas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Lenderi majatüübi edasiarendusena, puitlaudise ja keskse silikaattellistest trepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sandra Mälk|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|Pealkiri=KARL TARVAS – 125|Väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|Aeg=16.04.2010|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Tallinna maja ei olnud professionaalselt välja töötatud tüüpprojekt, vaid kohalikest ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. Too maja tüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus elamute rajamisele vaesemate kodanike tarvis, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref> Kivitrepikodade levik oli tuletatud uutest tuletõrje eeskirjade tingimustest, mis nägid ette, kas kahte puittrepikoda või ühte kivist.

 

 

* Kauba 11 (1928)

=== Traditsionalistlik maja ===

[[Pilt:LIIVALAIA 19.IMGP6041.JPG|thumb|Tikenbergi maja Tallinnas Liivalaia 19 ehitati 1929 Tarvase projekti järgi<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]1920ndatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ratsionaalne traditsionalism.

Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Tüüp I ja II on kahe korteriga, kus elutuba ja köök jäävad alla ning üleval korrusel on kaks magamistuba. III tüübil on toad suuremad. II ja IV tüüp on aga nelja korteriga, kuhu kuulub elutuba, magamistuba ja köök. Kavandatud põiktänavat aga ei jõutud sõja puhkemise tõttu valmis ehitada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=91}}</ref> Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.

 

* Aasa 5, traditsionalistlik väikemaja (1929)

 

Hoonete esindulikkusele hakati suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]<nowiki/>i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]".<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=171}}</ref> Siin esineb Tarvase projektidel ka palju funktsionalistlikke jooni (laiad aknad, sile fassaad, lintaken, lame katus).

 

* Kapi 1 ja 2 (1934–1935)

Eesti projektis töötas ta pikalt aastatel 1949–1962.

 

 

 

 

* T. Kobini kahepereelamu Ristiku 13 (1924)