Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
[[1718]]. aastal lubatakse 1708. aastal küüditatutel sakslastel ja rootslastel tagasi Narva tulla. Kuna saksa kogudusel puudub kirik antakse [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning [[1734]]. aaastal peale remonti pühitsetakse pastor Caspar Matthias Rodde poolt '''Ristija Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''.
Uuemates ajaloo kirjutistes on levima hakkanud viga kiriku nimes, nimelt: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olngud ''Püha apostel Johannese kirik''. Aleksander Nevski kirik, endine Toomkirik, pühitseti ümber Ristija Johannese nime kandvaks kirikuks, vt H.J.Hansen "Geschichte der Stadt Narva" 1858.''
Kirikus on järjekordne tulekahi [[23. aprill]]il [[1747]]. Põleb [[kirikutorn]], mis taastatakse 1774. aastal. Taastamistööd toimuvad linna ehitusmeistri [[Henric Wilhelm Zappe]] juhtimisel. [[1789]]. saab kirik varaklassitsistlikus stiilis tornikiivri koos kullatud muna ja ristiga.
| |||