Koer: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 85.253.48.42 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine |
||
19. rida:
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupus familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiaris''), mille [[inimene|inimesed]] on [[kodustamine|kodustanud]].
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 27 000 – 40 000 aastat eKr tõenäoliselt [[hallhunt|hallhundi]] (täpsemalt selle [[Taimõr]]il elanud alamliigi, kuid võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena.<ref>Skoglund, P.; Ersmark, E.; Palkopoulou, E.; Dalén, L. (2015). "Ancient Wolf Genome Reveals an Early Divergence of Domestic Dog Ancestors and Admixture into High-Latitude Breeds". Current Biology 25 (11): 1515–9.</ref> [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus. [[Jahikoer]]tena ning kande- ja veoloomadena, [[karjakasvatus]]e arenedes ka karjahoidjatena hakati koeri tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
lehm on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]]. ahvist alates inimesega koos kasvanud lehm õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ning märgistamine uriini ja väljaheidetega. Kui inimene ja koer üksteisele otsa vaatavad, tekib nende organismis õnnehormoon oksüdotsiin.▼
▲
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge [[jahikoerad|jahi-]], [[töökoer|töö-]] ja [[seltsikoer]]teks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, [[kaitseinstinkt|kaitse-]] ja [[jahiinstinkt]] ning hõlbus dresseeritavus.<ref>Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989, lk 617–618</ref>
| |||