'''Videokaart''' (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on arvuti [[laienduskaardid|laienduskaart]] ja seade, mis muundab [[Muutmälu|arvuti mälus]] oleva kujutise [[kuvar|kuvarile]] arusaadavaks signaaliks. Võib öelda, et videokaart on omalaadne "tõlk", – tamis võtab protsessorilt kahendsüsteemikahendsüsteemis andmed,mis pärast mitmesugust töötlemistja teisendab kõik need andmed pildiks, mida kasutaja kuvarilt näha võib. Kujutise loomine kahendsüsteemi andmetest on nõudlik protsess. Ruumilise, 3D-kujutise loomiseks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest., Siismis see kujutisseejärel rasterdatakse (täidetakse järelejäänud pikselid).Seejärelning lisab videokaartlisatakse valgustusevalgustus, tekstuuritekstuur ja värvid. Nõudlike graafiliste rakenduste puhul peab arvuti suuteline olema teostama seda protsessi kuuskümmend korda sekundis. Ilma videokaardita olekspoleks vajapaljud teostadaarvutid sellinevõimelised hulksellist hulka arvutusi, millistega paljud arvutid hakkamaeiläbi saaksviima. [[EGA]] standardi tulekuga oskasid videokaardid saata digitaalsignaali otse [[kuvar]]ile, kus see muundati [[elektronkiiretoru]]le vajalikuks [[analoog]]signaaliks. EGA-le järgnenud uut standardit – [[VGA]]-d – toetav videokaart oskas väljastada juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänuTänu [[vedelkristallkuvar]]ite laialdasele kasutamisele, väljastab kaasaegne videokaart nii analoog- kui ka digitaalsignaali. Uued videokaardid oskavad peale oma põhiülesande täita ka mitmeid lisafunktsioone, võimaldades näiteks [[kolmemõõtmeline arvutigraafika|kolmemõõtmelise]] ja [[kahemõõtmeline arvutigraafika|kahemõõtmelise]] arvutigraafika kiirendatud renderdamist ning [[MPEG-4]] dekodeerimist. Muid suure jõudlusega videokaarte kasutatakse graafiliselt nõudlike protsesside läbiviimiseks, näiteks nõudlike [[arvutimäng|arvutimängude]] mängimiseks.
Osad videokaardid on integreeritud emaplaadile, mis on eriti tavaline [[sülearvuti|sülearvutite]] puhul. Sel juhul on [[graafikaprotsessor|graafikaprotsessoril]] endal väga väike hulk kasutatavat mälu,mistõttuja videokaart võtab kasutuselekasutab osa arvuti [[muutmälu|muutmälust]], vähendades sellega vaba muutmälu hulka. Sellised integreeritud videokaardid on tavaliselt väikese jõudlusega ega ole seetõttu nõudlikumate kasutajate hulgas populaarsed. Integreerimata ehk eraldiseisvad videokaardid omavad erinevalt integreeritud videokaartidest oma muutmälu ja [[graafikaprotsessor|graafikaprotsessorit]], mis on spetsiaalselt mõeldud kujutiste töötlemiseks ning seeläbi vähendavad arvuti [[protsessor|protsessori]] koormust. Väiksest jõudlusest hoolimata on 95%-l tänapäeval müüdavatest arvutitest integreeritud videokaart, mis jätab kasutaja enda otsustada, kas lisada täiendav videokaart või mitte.
