Adam Airi lend 574: erinevus redaktsioonide vahel

'''Adam Airi lend 574''' oli [[lennukompanii]] [[Adam Air]] siseriiklik [[regulaarlend]] [[Indoneesia]]s marsruudil [[Surabaya]]—[[Manado]] ([[Jaava]] saarelt [[Sulawesi]] saarele). (Surabaya oli vahemaandumiskoht teel [[Jakarta]]st.) Lennuk [[Boeing 737-400]] kadus Sulawesi saare kohal [[Polewali]] lähedal [[1. jaanuar]]il [[2007]]. Erinevalt esialgsetest teadetest ei ole lennukit, mille pardal oli 102 inimest, leitud. [[11. jaanuar]]i hommikul avastati Sulawesi edelaosa [[Pare Pare]] sadama lähedalt lennuki tükke.

Ilm oli tormine. Indoneesia Meteoroloogia- ja Geofüüsikainstituudi andmetel oli pilvepaksus kuni 9000 m ja tuule kiirus umbes 55 km/h. Piloot sai hoiatuse halva ilma kohta ning [[Eddy Suyanto]] sõnul muutis lennuk [[Makassar]]i linna lähedal kurssi ning pöördus läände. [[Makassari väin]]a kohal tormi käes muutis lennuk uuesti kurssi ning pöördus itta maa poole.

Algul teatati, et lennuk on leitud Sulawesi mägipiirkonnast. Indoneesia õhujõudude lennuk viis kohale sadu otsijaid ja päästjaid. [[Makassar]]i Hasanuddini lennuväebaasi ülem esimene lennuväemarssal [[Eddy Suyanto]] kordas teadet kohalikus raadiojaamas: "Lennuk on rusudes. Me saadame kohale meeskonnad. Lennuk leiti mägedes umbes 20 km kaugusel [[Polewali]] linnast. Ilm on selge." Teatati ka, et 12 inimest on ellu jäänud ja 90 on hukkunud. Otsimis- ja päästemeeskonnad viidi teatatud kohale. Nad kõndisid tundide kaupa tihedas vihmasajus läbi libeda metsa, kuid ei leidnud arvatavast õnnetuspaigast, mis oli raskesti ligipääsetav, lennuki rususid. 2. jaanuaril teatas Indoneesia transpordiminister [[Hatta Radjasa]], et lennukit pole leitud ning vastupidised teated põhinesid vääradel kuulujuttudel, mis pärinevad külaelanikelt. Marssal Eddy Suyanto ütles: "Kohta ei ole leitud. Me palume vabandust, et teatatud uudised ei olnud õiged."

Et lennuki jälgi ei olnud 3. jaanuarini ei Polewali Mandari kõrgustikul ega Tana Torajas leitud, oletas Bandungi Tehnoloogiainstituudi lennundusekspert [[Hisar M. Pasaribu]], et lennuk võis plahvatada õhus. See võis põhjustada hädasignaali, mille Singapuri radar kinni püüdis. Plahvatuse võis põhjustada lennuki langemine 10 km kõrguselt 3 km kõrgusele.

2. jaanuari õhtul pimeduse saabudes peatati otsingud hommikuni. [[3. jaanuar]]il hakati lennukit otsima ka merest. Jätkusid otsingud maa peal ja õhus. Otsingud keskendusid hädasignaalide andmete põhjal [[Majene]] ja [[Mamuju]] lähedale merele ning sisemaale. Otsingutes osales juba 2000 inimest. Õhuotsingutes osalesid muuhulgas alates 2. jaanuarist sõjaväe vaatluslennuk [[Boeing 737-200]] ning üks mereväelennuk [[GAF Nomad]], alates kolmapäeva õhtust kaks [[Singapur]]i õhujõudude infrapunaseadmetega lennukit [[Fokker-50]] (Singapuri ettepanekul Indoneesia juhtimisel). Samuti osalesid kümned kopterid. Appi tulid ka Indoneesia [[sonar]]itega sõjalaevad ja -lennukid. Otsingud kulgesid tihedas ja vihmas ja tugeva tuule käes. Neid koordineeriti [[Makassar]]ist. Üks lennuk tegi halva ilma tõttu hädamaandumise.

8. jaanuaril avastati Indoneesia laeva [[Fatahillah]] sonari abil kolmes kohas suured metallobjektid merepõhjas 3...6 km kaugusel Sulawesi läänerannikul asuvast [[Mamuju]] linnast (sellest kohast otsiti seetõttu, et kohalik kalur oli näinud seal madalal ebastabiilselt lendavat lennukit, mis pärast pauku kadus silmist). Varustuse piiratud võimaluste tõttu polnud selge, millega on tegemist. 9. jaanuari ööl saabus kohale USA mereväe laev [[USNS Mary Sears]], millel oli parem varustus. 9. jaanuaril saadeti piirkonnast aerofotosid tegema 5-liikmelise meeskonnaga Kanada reaktiivlennuk. [[11. jaanuar]]il arvas Indoneesia Mere- ja Kalandusamet, et avastatud metallesemed võivad olla hoopis nende ametkonna poolt paigaldatud veealuste hoovuste uurimise instrumendid.

[[11. jaanuar]]i hommikul teatas kalur, et on leidnud oma võrgust [[Makassari väin]]ast Sulawesi [[Pare-pare]] sadamast 300 m kaugusel Boeing 737-400 saba meetrise läbimõõduga tüki (parempoolse horisontaalse sabastabilisaatori), millel olev seerianumber langeb kokku kadunud lennuki omaga. Lähedusest leiti ka lühikeste tumedate juustega, roheliste särkide ja pruunide pükstega kolmekümnendates aastates aasia naise surnukeha, kuid tegu ei olnud reisijaga. Lähedusest leiti veel üheksa lennukilt pärit eset, kaks stjuardessiistet, sealhulgas reisijaistme osa, millel oli kirjutatud "Kinnitage turvavöö", päästeveste, kandik, 20...25 cm pikkusi kere kilde (kaheksa alumiiniumi- ja kiutükki), rehvi osa, isikutunnistus, valgustusrakett ja peatugi.

Transpordiohtuse ja tarbijakaitse survegrupid Indoneesias on nõudnud rangemaid lennundusseadusi, viidates sellele, et hoolimata lennuõnnetuste arvu kasvust pärast lennunduse vabakslaskmist 1990ndatel ei ole ühtki lennukompaniid ohutuseeskirjade rikkumise eest vastutusele võetud.

Tarbijakaitsjad valmistavad ette kaht tsiviilhagi Adam Airi vastu, väites, et kompanii on odavust taotledes ohutuse tahaplaaniletagaplaanile jätnud.