Vikipeedia

Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
22. rida:
* 1786 – Allohksne, Alluisne<ref name="Kiovx" />
 
Venelased nimetasid seda keskajal ''Allist''iks<ref name="2r51F" /> (Олыста, Алыстъ, Волыстъ)<ref name="X5GHn" />
 
Lätlaste arvates asus Aluliina järve kaldal latgalite muinaslinnus ''Olistes''.<ref name="yMN1Q" /> Hilisem nimi tuleneb lätikeelsest sõnast "olūksna", mis tähendab allikat metsas.<ref name="3Ld4Q" />
 
Alulinnast on teada 20 piirkonnakomtuuri ([[Aluliina komtuur]]). [[Löwis of Menar]]i andmetel on aastatest 1342–1560 teada 24 piirkonnakomtuuri ja üks pealik, 1548–1559 2 linnusekomtuuri ja XVI sajandil üks [[droost]] (majandusülem).
30. rida:
==Ajalugu==
===Linnuse tekkimisest XV sajandi lõpuni===
[[1224]], kui sakslased allutasid omale läänemeresoome ja läti segarahvastikuga [[Adsele|Atsele]] maakonna, sai [[Mõõgavendade ordu]] omale maa keskosa – Atsele ja Aluliina piirkonna, Riia piiskop lõunapoolsed [[Purnava]], [[Bērzene]], [[Abelene]] ja [[Abrene]] piirkonna.<ref name="X5GHn" /> Põhjapoolse osa sai oma valdusse hiljem [[Tartu piiskop]].
 
[[1284]] mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates [[Aluliina järv]]e saarel asetsevat [[Liivi ordu]] linnust.<ref name="X5GHn" /> Tollal pidi see tõenäoliselt olema palkehitis, mis võis olla sakslaste jaoks kohandatud kunagine kohalike hõimude muinaslinnus. Teistel andmetel dateeriti [[Pihkva letopiss]]is sellesse aastasse ainult asula tekkimine Aluliina.<ref name="3Ld4Q" />
 
[[1340]] tekkis kunagise [[Adsele]] muinasmaakonna piiride täpsustamisel ja mõjupiirkondade jaotamisel sakslaste ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] venelaste vahel suur tüli, ordurüütli [[Heinrich von Pleskow]] ("Pihkva Henrik") süü tõttu väljus olukord rahumeelsetest piiridest ja alustati üksteise vastu sõjategevust. Venelased ründasid järgnevalt [[Atsele ordulinnus]]t, mis ajendaski ordut puitlinnust maha kiskuma ja rajama kivist tugevat Aluliina piirikindlust ning samuti ehitama välja [[Vastseliina piiskopilinnus]]t.<ref name="SyN3Z" />
40. rida:
[[1342]], 2. märtsil pühitseti linnus pärast valmimist sisse. Linnuse asutamisandmed on vasturääkivad. Hermann Warthberge kroonikas öeldakse jälle, et linnuse ehitust alustati 25. märtsil 1342, Püha Maarja päeval, millest linnus ka nime sai. Üsna linnuse tekke algusaegadel ründasid aga venelased (pihkvalased); kellele piirilinnuse teke meelehärmi valmistas; seda 300 mehega, löödi siiski sakslaste poolt tagasi ja tapeti 28 venelast.<ref name="iz09u" />
 
[[1349]], pärast seda kui komtuuriks oli saanud [[Gerlach von Haren]],<ref name="7e09j" /> toodi ka konvent Atsele linnusest Aluliina üle. Ilmselt pidi selleks ajaks olema valminud vähemalt [[konvent|konvendihoone]] I järk.
 
[[Pilt:Witold Duke of Lithuania seal.PNG|thumb|left|[[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]]e pitsati jäljend 1407.]]
46. rida:
[[1360]] valiti Liivi Ordu meistriks kunagine üks esimesi Aluliina komtuure, "türanni" kuulsusega [[Arnold von Vietinghoff]].<ref name="MWVjz" /> Piirilinnuse tähtsust näitab see, et edaspidi valiti ordumeistriks ja maamarssaliks mitmeid [[Aluliina komtuur]]e.
 
[[1406]] või [[1409]] põletati linnus maha [[Leedu suurvürst]]i [[Vytautas Suur]]e vägede poolt tema sõjakäikude ajal [[Pihkva]] linna vastu. See valitseja oli üks kahest, kes andsid surmahoobi [[Grünwaldi lahing]]us [[Saksa Ordu]] ülemvõimule [[Preisimaa]]l.<ref name="iPbKR" />
 
[[1421]]. aastast on teada üks varasematest läänistustest Aluliina linnusepiirkonnas, kui ordumeister [[Sigfried Lander von Spanheim]] läänistas Gerdt Hoppele mitmeid erinevaid maatükke, millest hiljem tekkisid [[Hopa mõis]] ja asula ([[Ape]]). [[Aluliina linnuselään]] hõlmas kogu suurt [[Aluliina kihelkond]]a (''Kirchspiel Marienburg''), millest veel 1733 eraldati [[Apekalnsi kihelkond]] (''Kirchspiel Oppekaln'').<ref name="PhW2U" /> Nendes kahes üsna tihedalt asustatud ja heade põllumaadega kihelkondades XVIII sajandil olnud enam kui 25 mõisast olid enamus tekkinud juba orduajal. Suurema linnuse ja piirilõigu tõhusamaks kaitsmiseks oli vägagi vajalik paljude sakslastest maaomanike tekitamine maade läänistamise kaudu.
65. rida:
[[1558]] lasi [[Preisimaa]] esimene hertsog [[Albrecht von Hohenzollern]] koostada oma erisaadikutel-spioonidel luureraporti Liivi orduväe sõjajõudude suuruse kohta. Aluliina komtuur võis raporti järgi 1555.–1556. aastal sõjaolukorras välja panna 150 ratsanikku.<ref name="1xiyM" />
 
1558. aasta juuni keskel tungisid venelased Aluliina komtuurkonda, põletasid Aluliina alevi maha ja rüüstasid kogu piirkonnas.<ref name="43ZMg" /> Juuli keskel, pärast Tartu langemist, saatis ordumeister käsknikele laiali ringkirja, milles manitses kõiki oma linnuseid kaitsma. Aluliina komtuur ([[Aluliina komtuur]]) ja Räisaku foogt ([[Rēzekne foogt]]) pidid häda korral, kui ei suudeta linnust kaitsta, taanduma Riia lähistele [[Salaspils]]i (''Kirchholm'') linnusesse. Sama aasta septembri keskpaiku tungisid venelased Aluliina piirkonda, kuid linnust vallutada ei suutnud ja suundusid Atsele abilinnuse poole. Selle garnison põgenes ja venelased põletasid linnuse maha.<ref name="CsJUT" />
 
[[1559]] toimusid venelaste rüüsteretked Aluliina ja [[Vilaka]] aladele.<ref name="KxCNe" /> Linnusekomtuur oli Aluliinas Goedert Tinn.<ref name="cke1L" />
98. rida:
1658. aasta detsembris [[Vallisaare vaherahu]]ga venelaste ja rootslaste vahel jäid venelastele kõik nende vallutatud kindlused ja linnad: Koknese, Vastseliina, Tartu, Aluliina, Antsla, Vasknarva, Vana-Väina, Räisaku, Lutsi ja Vilaka.<ref name="Grrq0" />
 
[[1661]] lihavõttepühade ajal peatus Aluliinas oma reisil Moskvasse Austria saadik parun [[Augustin von Meierberg]].<ref name="OSygt" /> Sellest ajast on säilinud üks Storno linnusevaatega joonistus.<ref name="mNESR" /> Linnus oli pealtnäha täiesti terve.<ref name="be5SL" />
 
[[1662]] [[Kärde rahu]]ga said rootslased linnuse lõpuks enda valdusse ja hakkasid kindlustusi taastama.<ref name="yMN1Q" />
110. rida:
[[1701]] – Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud [[Räpina]]s, [[Kasaritsa]]l ja [[Rõuge]]s. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked suundusid eriti Aluliina piirkonda.<ref name="t9FCC" />
 
[[1702]]. aasta 24. augustil, pärast kümnepäevast piiramist, kui suurtükitulega oli juba purustatud märkimisväärne osa müüre, otsustas Rootsi armee komandör Flovian Philo von Tilam taganeda ja kindlus alistus kindralfeldmarssal Šeremetjevi juhitud Vene vägedele. Sealjuures saavutati kokkulepe, et kui rootslased annavad linnuse käest, lubatakse neil vabalt lahkuda. Linnusesaart järvekaldaga ühendavast sillast üleminekul kostis kusagilt juhuslikku tulistamist ja vaherahu oligi rikutud ning Rootsi väed hävitati. Venelaste kätte langes vangi ka piiblitõlkija [[Ernst Glück]] ja tema kasutütar [[Marta Skawronska]], kellest sai hilisem [[Vene keisrinna]] [[Katariina I]]. Linnust kaitses ka 300-meheline läti pataljon.<ref name="GjDv5" /> Teistel andmetel kõik rootslased ei alistunud ja linnuse komandant suurtükiväekapten Wolf (Wulff) ja junkur Gottlieb lasid end koos järelejäänud kaitsemeeskonnaga õhku. Tollal purustati ka rootsi ajal taastekkinud linnake ja Aluliinast jäi järele väike asula.<ref name="R4v2i" />
 
[[File:02 182 Book illustrations of Historical description of the clothes and weapons of Russian troops.jpg|thumb|Vene armee jalaväepolgu seersant. Tagaplaanil saarel Aluliina linnus 1702. aastal.]]
192. rida:
<ref name="Kiovx">Anton Friedrich Büsching, [http://books.google.ee/books?id=duxCAAAAcAAJ&pg=PA172&lpg=PA172&dq=Kirchspiel+Adsel&source=bl&ots=yoaWc5R7Ry&sig=4mZjntd8s6CkxGgQsiH6SBpN7bI&hl=et&sa=X&ei=Kwz0UN7xE9CW0QWItIHYAQ&ved=0CFgQ6AEwBw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Große Erdbeschreibung: Das europäische Rußland]</ref>
<ref name="2r51F">[[Heinrich von Hagemeister]], [http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1]</ref>
<ref name="X5GHn">http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref>
<ref name="yMN1Q">http://www.travelzone.lv/latvija/pils/alukstne/index.php</ref>
<ref name="3Ld4Q">http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D1%83%D0%BA%D1%81%D0%BD%D0%B5</ref>
<ref name="SyN3Z">Eesti ajalugu II, Keskaeg. Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut</ref>
<ref name="X6K29">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref>
<ref name="YfYWt">http://www.vastseliina.ee/linnus/id/Piiskopilinnus_TTA_24032008.pdf</ref>
<ref name="iz09u">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 133</ref>
<ref name="7e09j">http://et.wikipedia.org/wiki/Aluliina_komtuur</ref>
<ref name="MWVjz">Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 135.</ref>
<ref name="iPbKR">http://pl.wikipedia.org/wiki/Witold_Kiejstutowicz</ref>
<ref name="PhW2U">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk 252–265</ref>
<ref name="fknbI">[http://books.google.ee/books?id=xBlBAAAAcAAJ&pg=PA530&dq=Kirchspiel+Sesswegen&hl=en&sa=X&ei=Q2C7Ut7JF-qv7Aak0IHoAg&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Sesswegen&f=false, lk. 543, Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch]</ref>
208. rida ⟶ 204. rida:
<ref name="1xiyM">"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 44, 49, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
<ref name="43ZMg">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 45</ref>
<ref name="CsJUT">http://et.wikipedia.org/wiki/Atsele_ordulinnus</ref>
<ref name="KxCNe">http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm, Jüri Uluots</ref>
<ref name="cke1L">Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn 2006, tõlge Ivar Leimus, lk 109</ref>
227. rida ⟶ 222. rida:
<ref name="mNESR">http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1119</ref>
<ref name="Grrq0">http://offtop.ru/castles/v1_24838__.php</ref>
<ref name="OSygt">http://de.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksne</ref>
<ref name="be5SL">Sammlung Baltischer Ansichten</ref>
<ref name="t9FCC">http://www.hot.ee/laging/kroonika_000.htm</ref>
<ref name="GjDv5">http://lv.wikipedia.org/wiki/Al%C5%ABksnes_pils</ref>
<ref name="R4v2i">http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg&ved=0CGAQ6AEwCQ#v=snippet&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false, lk. 252</ref>
<ref name="e2N2T">http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_53_pdf/ESA_53_Winkler.pdf</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aluliina_ordulinnus"