Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1350 baiti ,  5 aasta eest
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
[[Pilt:LIIVALAIA 19.IMGP6041.JPG|thumb|Tikenbergi maja Tallinnas Liivalaia 19 ehitati 1929 Tarvase projekti järgi<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]'''Karl Tarvas''' (kuni [[1940]]. aastani '''Karl Leonhard Johannes Treumann'''; [[19. aprill]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[26. detsember]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].
 
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkasjätkati 1906. aastast koos õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s,. milleEsialgu arhitektõppis kaTarvas mehaanikat ning 1915. aastal diplomiga lõpetas arhitektuuri eriala diplomiga.<ref name=":0">kuraator Sandra Mälk näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis "Karl Tarvas 125" (2010) kogutud materjalid, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiiv</ref> Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref> Tegusa tudengina osales Tarvas Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses ning koolivaheaegadel rikastas enda teadmiste pagasit insener [[Voldemar Lender]]<nowiki/>i käe all.<ref name=":0" />
 
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel. Aastatel [[1919]]–[[1923]] töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel Muhu väina kindlustusel.<ref name=":0" /> Eesti ajal, Aastatelaastatel [[1919]]–[[1923]], töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani<nowiki/>ndateni vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos.
 
1921. aastal asutasid 15 arhitekti [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühing]]<nowiki/>u, kelle hulka kuulus ka Karl Tarvas.<ref name=":0" />
 
== Looming ==
9. rida ⟶ 13. rida:
Sirbi tänava kaksikmajad (1939-41) K. Tarvas ja R. Koolmar, esiplaanil Sirbi 10 (foto: 2018)
]]
Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatusegasuunatud vernakulaararitektuuriga, keskus hindashinnati enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust. Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt.
 
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Viinistu algkool|Viinistu algkooli]] (1928) ja, [[Naissaare kirik|Naissaare kiriku]] (1933) ja tuletõrjehoone Jakobi 21 (1939). HarjuHarjumaa maa-arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka puust algkoolid Viimsisse (1925–1927, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
 
Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. 1940. aastate1940ndate II poolel valitsenud liberaalse stalinismi ajal leidis enim rakendust Karl Tarvase 8-korteriline elamu tüüpprojekt, mis sarnanes sõjaeelsele "Tallinna majale" ning 1920. aastate traditsionalismile. Esiukse kohal olev trepikoja rõdu kumer ääristu meenutab barokiajastu pärandit.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref>

1945. aastal korraldati tüüpelamute projektide saamiseks konkurss, mille võitis tema poeg [[Peeter Tarvas]] koos [[August VolbergigaVolberg]]<nowiki/>iga. Kuid Nõukogude Eesti preemia pälvis lisaks mainitud kahele arhitektile ka Karl Tarvas, kes 1947. aastal koostas Arhitektuurse Projekteerimise ja Planeerimise Keskuses tööjoonised nii kivi- kui ka puitvariandile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=238}}</ref> Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud 8-korteriline elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust. Ent sõdade järgsel ajal hakati koostama elamu tüüpprojekte seeriate kaupa, kus esinevad erinevad tüüpprojektid ühtsete plaani- ja konstruktioonielementidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=H. Arman, H. Papp, U. Kammal, H. Üprus|pealkiri=Eesti arhitektuuri ajalugu|aasta=1965|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti raamat|lehekülg=476}}</ref> Eesti projektis töötas ta pikalt aastatel 1949–1962.
 
=== Traditsionalistlik maja ===
[[Fail:Alle 5, Karl Tarvas.jpg|pisi|Alle 5, proj. 1931 (foto: 2018)]]1920. aastatel1920ndatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditsionalism.
[[Fail:Vilmsi 20.jpg|pisi|
Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Tüüp I ja II on kahe korteriga, kus elutuba ja köök jäävad alla ning üleval korrusel on kaks magamistuba. III tüübil on toad suuremad. II ja IV tüübtüüp on aga nelja korteriga, kuhu kuulibkuulub elutuba, mahamistubamagamistuba ja köök. Kavandatud põiktänavat aga ei jõutud sõja puhkemisegapuhkemise tehatõttu valmis ehitada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Villem Raam|pealkiri=Eesti Arhitektuur 1, Tallinn|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=91}}</ref> Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
 
 
 
 
32. rida ⟶ 40. rida:
 
=== Tallinna maja ===
Riias arhitektikutseTarvas saanud jategutses peamiselt 1920.–1930.–1930ndatel, aastatelmil tegutsenud,ehituslaenu kujundasvõtmise Tarvasvõimalus tagas arhitektile tööd. Ta kujundas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. PuitlaudiseLenderi majatüübi edasiarendusena, puitlaudise ja keskse kivitrepikojagasilikaattellistest trepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama lausa Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sandra Mälk|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|Pealkiri=KARL TARVAS – 125|Väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|Aeg=16.04.2010|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Tallinna maja ei olnud professionaalselt väljatöötatudvälja töötatud tüüpprojekt, vaid kohalikekohalikest ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. SeeToo maja tüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus vaesema kodanike elamute rajamisele vaesemate kodanike tarvis, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne, aga pakub huvi kui omapärane vernakulaarne arhitektuuriilming ja taolisi kavandaski enim Karl Tarvase büroo.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref>Tarvase TallinnaKivitrepikodade majalevik tüüpioli hooneteltuletatud onuutest niituletõrje eeskirjade traditsionalistliketingimustest, funktsionalistlikemis kuinägid kaette, juugendlikekas joonikahte puittrepikoda või ühte kivist. Tarvas sai arhitektidest enim pakkumisi katusealuste korterite projekteerimiseks ning tema büroo andis 1930ndate II poolel välja lausa 30 projekti kuus.<ref name=":0" />
 
Tagasihoidliku ilminguga Tallinna majadele lisas arhitekt vahel trepikojapealse frontooni, silmapaistva välisukse, erkeri või fassaadil kombineeritud laudise.<ref name=":0" /> Tarvase Tallinna maja tüüpi hoonetel on nii traditsionalistlikke, funktsionalistlikke kui ka juugendlikke jooni.
 
* Kauba 11 (1928)
* Aadamsoni 5a (proj. 1929), ebatüüpilise põhiplaaniga Tallinna maja
42. rida ⟶ 53. rida:
 
=== Fuktsionalistlik maja ===
Eestis levis [[funktsionalism]] peamiselt 1930.1930ndatel aastatel ning selle parimad näited asuvad Pärnus tänu arhitekt [[Olev SiinmaaleSiinmaa]]<nowiki/>le. Ent funktsionalismi jooni leidub ka Karl Tarvase loomingus. 1930. aastate1930ndate keskel said Tallinna majade piirkonnad varajasemast enam kriitikat, sest "pole õiged aedlinnad ning linna laialivalgumist soodustades tõstavad teedele ja võrkudele tehtavaid kulutusi."<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=136}}</ref> 1935. aastast liikus Tarvase Tallinna maja arendus edasi ning sellest ajast leidub Tarvase projekteeritud Tallinna maju, kus esineb funktsionalstlikkefunktsionalistlikke jooni: sile kivist fassaad, lame katus ja laiad aknad. Need olid peamiselt 3-korruselised ja ühe trepikojaga elamud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=139}}</ref>
* Sinika 8 (1937)
* Vesivärava 46
* Aedvilja 4
* Raua 31
 
=== Esindustraditsionalistlik maja ===
54. rida ⟶ 68. rida:
 
==Isiklikku==
Karl TarvaseTarvas sündis tislerite perekonda. Tema pojad [[Peeter Tarvas|Peeter]], [[Paul Tarvas|Paul]] ja [[Pärtel Tarvas|Pärtel]] olid samuti arhitektid.
 
==Viited==
40

muudatust