Sinine käoking: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Sinine käoking''' (''Blue Aconitum Napellus)'' on [[Tulikalised|tulikaliste]] sugukonda [[Käoking|käokinga]] perekonda kuuluv mitmeaastane [[Rohttaimed|rohttaim]].
Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim. Tema rahvapärased nimetused on kassipätid, kingalill, kalevikübar, aidamehed, ingliking, raudkübar, tormikübar, tuiupätid, aed-käoking.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=J.Tammeorg; O.Kook; G.Vilbaste|pealkiri="Eesti NSV ravimtaimed"|aasta=1975|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=78}}</ref> {{Taksonitabel|nimi=Sinine käoking|pilt=Aconitum napellus 230705.jpg|pildi_seletus=|värv=#{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}|riik=[[Taimed]] ''Plantae''|hõimkond=[[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''|klass=[[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''|selts=[[Tulikalaadsed]] ''Ranunculales''|sugukond=[[Tulikalised]] ''Ranunculaceae''|perekond=[[Käoking]] ''Aconitum''|liik='''Sinine käoking'''|binaarne=''Blue Aconitum napellus''|binaarse_autor=([[Carl von Linné|L.]])}} == Kasvukohad ==
Levinud enamasti Lõuna-ja Kesk-Euroopas; areaal ulatub Põhja-Rootsini, läänes Portugalini, lõunas Püreneedeni ja idas Karpaatideni. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Ain Raal|pealkiri="Maailma ravimtaimede entsüklopeedia"|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eest Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=24}}</ref> Kõik käokingad on külmakindlad ja vähenõudlikud taimed. Ühtviisi hästi tunnevad nad end valgustatud kui ka varjulises kasvukohas. Väänleva välimusega taimed kasvavad ja õitsevad paremini varjulises kohas. Ei talu päikesepaistelist ja liiga sooja kasvukohta.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Bolshaja Poljanka|URL=https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=415|Pealkiri=Sinine käoking Blue Aconitum napellus Aconitum napellus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Botaaniline kirjeldus ==
Sinine käoking on 50-150 cm kõrgune rohttaim, tugeva naeritaolise lihaka juurikaga. Vars on püstine, tugev, paljas või kaetud liibunud karvadega. Lehed sõrmjagused, 5-7 osaga, piklike, lineaarsete, süstjate või tömpide tipmetega. Õied on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valkjad, lapilised; ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara.<ref name=":0" />
Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva. Viljad küpsevad septembris. Talvekatet ei vaja.<ref name=":2" /> Vili paljuseemneline kogukukkur.<ref name=":1" />
| |||