Erinevus lehekülje "Tabelinus" redaktsioonide vahel

Lisatud 62 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta [[sakslased|sakslaste]] sissetungi ajal [[Virumaa]]le (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. [[Piiskop Albert]] saatis [[Soome]]st pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Ümera lätlaste preestri Henriku ([[Läti Henrik]]u) Eestimaale, kus nad võeti vastu Pudivirust pärit virulaste poolt, eesotsas nende vanemga Tabelinusega.<ref name="HCL213">HCL, lk 213: "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."</ref>
 
1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise [[võiduristimine|võiduristimise]] käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.<ref>Enn Tarvel (2018,). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak]]. ISBN 9789985343142. lk 53–54.</ref><ref name="HCL213" />
 
== Kirjanduses ==