Erinevus lehekülje "Tabelinus" redaktsioonide vahel

Lisatud 427 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
(Artikli kihelkond järgi tekkis mõiste kihelkond hiljem, sel ajal olevat olnud külakonnad ehk nn. [muinaskihelkonnad.)
'''Tabelinus''' (ka ''Tabellinus'', ''Thabelinus'', ''Tabelin'' või ''Tabeline''; surnud umbes [[1221]]) oli [[Kristlus|kristlasest]] [[Pudiviru]] [[vanem]] [[13. sajand]]i alguse [[Virumaa]]l.
 
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral<ref> ''Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, XXIII-7, XXIV-1, XXIX-7.</ref>. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.
 
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudivirus (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid sellist muinaskihelkonda pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu [[Lemmu]] muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.<ref>HCL, lk 199.</ref> Krooniku väitel oli temale alluvas muinaskihelkonnas 14 küla, mis kõik hiljem ristiti..<ref>HCL, lk 213: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga.''".<ref>HCL, lk 213.</ref>
 
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta [[sakslased|sakslaste]] sissetungi ajal [[Virumaa]]le (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. [[Piiskop Albert]] saatis [[Soome]]st pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Ümera lätlaste preestri Henriku ([[Läti Henrik]]u) Eestimaale, kus nad võeti vastu Pudivirust pärit virulaste poolt, eesotsas nende vanemga Tabelinusega.<ref name="HCL213">HCL, lk 213: "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."<ref>HCL, lk 213.</ref>
 
1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise [[võiduristimine|võiduristimise]] käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.<ref>Tarvel 2018, lk 53–54</ref><ref name="HCL213" />
 
== Kirjanduses ==
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud [[Ain Kalmus]] oma romaanitriloogias ''Jumalad lahkuvad maalt'', ''Toone tuuled üle maa'' ja ''Koju enne õhtut''. [[Endel Nirk]] on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47).